Eesti arstid välismaal tööl

Soome Länsi-Uusimaa vaimse tervise keskuses seitsmendat aastat praktiseeriv psühhiaater Henno Ligi (39) on töö kõrvalt õppinud viis aastat Helsingi ülikoolis eriarstide kursustel. Põhiliselt soomerootslastega asustatud piirkonnas kasutab ta nüüd töökeelena nii soome kui ka rootsi keelt, emakeelele on lisandunud juba pisuke aktsent.

Soomes töötamise eelistena mainis Ligi arsti võimalust teha üksnes erialast tööd ning arendada ennast mitme kandi pealt. «Tegelen siin rasketest vaimuhaigetest sajandilõpu moehaiguse depressioonini välja,» märkis ta. Eriti väärtuslikuks hindas Eesti tohter võimalust osaleda uute skisofreeniaravimite katsetamise projektides. Kuid ta pidas oluliseks sedagi, et igapäevatöö on hästi korraldatud, tööaeg täpselt piiritletud ja ületunnid eraldi tasustatud.

Samas tunnistas ta, et kohati on demokraatiat liiga palju. Raske haige puhul otsuse langetamisel moodustatakse näiteks töörühm, kuhu lisaks tohtrile kuuluvad meditsiiniõde ja sotsiaaltöötaja, kes ei pruugi alati asjadest ühtviisi aru saada.

Ligi elab koos abikaasa ja kolme lapsega tööandja antud 120ruutmeetrises ridamajas ja maksab selle eest kolm tuhat marka kuus. See on üsna soodne variant. Kuid hea tööpakkumise korral lubab psühhiaater Eestisse tagasi tulla ja siin kunagi oma erakliiniku avada.

Meremeeste haiglas ortopeedina töötav Kaido Kotkas (35) on pidanud sama ametit seitse aastat Soomes. Tema hinnangul on välismaal töötamine noortele arstidele huvitav väljakutse ja suurepärane enesetäiendamise võimalus. Ta avaldas kahetsust, et nüüd on see võimalus miinimumini kahanenud. «Meil on ju üks ülikool ja üks tõde,» nentis ta. Mujal on Kotkase sõnul arstidel hoopis suurem vabadus ja vastutus kui Eestis, kus kõike püütakse maksimaalselt litsentseerida ja reguleerida.

Soomlased kasutavad eri riikides praktiseeriva arsti kohta nimetust eurolääkari ehk euroarst.

Eesti Arstide Liidu presidendi Indrek Oro sõnul töötab Soomes umbes poolsada Eesti arsti, kuid neid on ametis ka USAs, Saksamaal ja teistes riikides.

Et paremad tohtrid Eestist päriselt ära ei kipuks, tuleb luua arstitööks paremad tingimused. «Palk pole seejuures kõige tähtsam,» kinnitas Oro.

Välismaal töötamiseks peab arstil lisaks tööloale olema pädevust tõendav sertifikaat, mille saamiseks tuleb sageli läbida kohapeal kolme kuni viie aasta pikkune residentuur.

«Nad saavad seal hea koolituse ja tulevad tagasi,» ei näe Oro mujal töötamises probleemi.

Arsti palk Soomes võib olla kuni kümme korda kõrgem Eesti ametivenna omast, ehkki maksud ja elamiskulud on samuti suuremad.

«Me peame olema valmis selleks, mis juhtub, kui Eesti ühel päeval Euroopa Liiduga liitub ja liikumine maalt maale vabamaks muutub,» jätkab Oro.

Praegu on Eesti tohtritele suuremaks mureks välismaalt tulevad nn paratohtrid, kelle tegevus ei ole litsentseeritav. Oro kinnitusel pole kaugel aeg, kui ka pärismeedikud välismaalt Eestisse tulevad.