Sirje Niitra • 21 oktoober 1999

Merendusjuhi paat kõigub

Pedaku tool muutus palavaks pärast Enn Sarapi vabastamist Tallinna Sadama juhatuse esimehe ja peadirektori kohalt. Veeteede ameti (EVA) juht Kalle Pedak eemaldati sadama nõukogu juhtimisest ja teda süüdistati Sarapiga eriti soodsa teenistuslepingu sõlmimises. Ametliku hinnangu kohaselt ületas mees seejuures talle antud volitusi.

Järgnesid süüdistused ajakirjanduses kehva lootsilaeva tellimises, väikelaevnike kiusamises, Eesti laevade kehvas seisukorras. Kaitsepolitsei algatas EVA ametnike suhtes järjepanu kaks kriminaalasja.

Avalikult ei soovi kõrged teede- ja sideministeeriumi ametnikud Pedaku vabastamisest rääkida. Ministri nõunik Andrus Villem ütleb küll, et mingi jama on selles ametis kogu aeg, aga Pedaku vabastamist pole tema väitel veel arutatud.

Laevafirma Hansatee nõukogu esimehe Toivo Ninnase hinnangul on Pedak väga meeldiv inimene, aga liiga pehme iseloomuga, mistõttu teda võidakse kergesti ära kasutada. Seevastu Eesti Merelaevanduse arendusdirektor ja endine asekantsler Viktor Palmet iseloomustab Pedakut juhina, kes võitleb oma alluvate eest kui lõvi.

Kummalisel kombel võib mõlemal õigus olla. Pedak on välja võidelnud õiguse ehitada oma ametile Lasnamäe nõlvale uus kaasaegne kontor, mille valmimisel paranevad oluliselt ameti töötajate töötingimused. Paraku on kontori ehitus veninud juba viie aasta peale, hoone valmib iga aasta natuke, nagu riik parasjagu raha eraldab.

Kui veeteede ameti esimene peadirektor Nathan Tõnnisson 1991. aastal Pedaku tööle kutsus, sai tema ülesandeks Eestile oma rannavalve loomine. See pidi Rootsi eeskujul hakkama inimelude päästmise kõrval tegelema ka reostuse likvideerimise ja teiste ülesannetega. Tööks vajaliku erikoolituse said vastavad ametimehed Rootsis ja USAs.

Kolm aastat hiljem jagunes rannavalve kaheks: merepääste läks piirivalvele ja reostuse likvideerimine anti keskkonnaministeeriumi korraldada. Veeteede ametile jäi meresõiduohutuse, navigatsioonimärgistuse, hüdrograafia, lootsinduse ja jäämurde korraldamine. Pedakust sai ameti peadirektori asetäitja ja hiljem peadirektor.

400 töötajaga ameti juhi Pedaku sõnul on tema ameti eesmärki lihtne sõnastada -- see on meresõiduohutus. Seetõttu ongi üks tähtsamaid töölõike laevade järelevalve. Iga Eesti lipu all seilav laev läbib EVA kontrolli vähemalt kord aastas, lisaks kontrollitakse ka välislipu all sõitvaid aluseid. EVAs on olema must nimekiri nii hooletutest laevaomanikest kui ka korrast ära laevadest ja neid kontrollitakse sagedamini kui teisi. Praegu on mustas nimekirjas näiteks Eesti Kaptenite Klubile kuuluv laevafirma Esman, millele litsentsikomisjon on esitanud terve rea pretensioone.

Pedakut teavad lisaks merendusringkondadele hästi ka Eesti bridzhisõbrad ja Tallinn Via Lions-klubi liikmed. Eesti Turniiribridzhi Liidu juhina seisab ta hea selle eest, et see taliolümpiale pürgiv spordiala siingi populaarsust koguks. Lions-klubis tuleb merekarul tänavu rotatsiooni korras koguni presidendi ametit pidada. Need kaks tegevust võtavad suure osa vabast ajast.

Pedak hindab ja kogub häid veine, mida kangemast alkoholist mitte lugu pidava inimesena ka oma külalistega jagab. Vahetevahel valmistab varakult leseks jäänud mees oma kahele pojale, kellest üks sõidab juba merd ja teine õpib Tartus lennundust, uhke õhtusöögi. «Õllepruul olen ka,» lisab ta väikese uhkusega hääles. Oma laeva või paati kunagisel merekarul ei ole, aga sõpradega koos käib merel meeleldi.

Kaitsepolitsei menetluses on viimasel ajal olnud kaks veeteede ameti töötajaid puudutavat kriminaalasja, millest üks on jõudnud kohtusse, teisega aga tegelevad veel merenduseksperdid.

Uppunud kalalaeva Vegas juhtum

Vegas oli Rootsist ostetud hea tootlikkusega kalalaev, mille veeteede ameti (EVA) peadirektori Kalle Pedaku hinnangul viis koos meeskonnaga põhja inimlik ahnus. «Rikuti kõiki reegleid, mis üldse võimalik, ja seda leidis ka valitsuskomisjon,» nendib ta ja täpsustab, et laev püüdis rohkem kui lubatud, tekk koormati üle ja kiirustati koju ettevaatusabinõusid eirates.

Ohvritega lõppenud rasket õnnetust hakkas uurima valitsuskomisjon. Kuna komisjon ei jõudnud ettenähtud kahe kuuga uurimisega ühele poole, taotleti pikendust. Samal ajal käisid kindlustusfirma Leks juhid veeteede ameti vahet. «Käis aktiivne töötlemine selles suunas, et süüdi peab jääma veeteede amet, sest 7 miljonit kindlustusfirma kahju oleks olnud hea riigi kanda jätta,» räägib Pedak.

Valitsuskomisjon jõudis järeldusele, et süüdi on laeva kapten. See polnud aga meeltmööda kindlustajatele ja hukkunute omastele, kes viisid avalduse uue kriminaalasja algatamiseks kaitsepolitseisse. Edasine uurimine toetus meresõidukõlblikkuse tõendile, millel olid nelja inspektori allkirjad, kuid puudus meresõiduohutuse talituse juhataja allkiri. «Ega paber ise seepärast veel valeks muutunud,» leiab Pedak, kelle väitel anti see välja laeva ostul tehtud põhjaliku ülevaatusakti alusel.

Süüdistus on esitamisel EVAs püstivusgraafikuid kontrolliva Aleksander Henseli vastu selles, et ta ei kontrollinud enne merekõlblikkuse tunnistuse väljastamist laeva vastavust ehituslikele joonistele. Kriminaalpolitsei on varem samas asjas algatatud kriminaalasja lõpetanud, leides, et laeva hukus oli süüdi kapten, kes samuti hukkus.

Kapo algatas algul kriminaalasja korruptsiooni ja ametialase lohakuse paragrahvide järgi, aga tõenäoliselt esitab lõpliku süüdistuse ametialases lohakuses. Uute püstivusarvutuste tegemiseks on välja tellitud kõik laeva kohta käivad dokumendid Rootsist. Lõpuks on leitud ka sõltumatud eksperdid, kes peavad tagantjärele mere põhjas lebava laeva korrasolekut hindama. «Väga lihtne on öelda, et kapten laevas, laev põhjas ja kapten süüdi, aga tegu oli ikkagi kogenud meremeestega,» leiab uurija. Kui kohus tunnistab süüdi EVA ametniku, peab amet korvama kahju kindlustusele ja maksma toitjakaotuspensioni kolme hukkunud meremehe lesele. Kalatraaler Vegas kuulus ASile Denitron, mille taga on eesti rahvusest ärimehed. Nüüd on laev Leksi valduses ja omanikud oma raha kätte saanud.

Paap Kõlari veekraani juhtum

Sel suvel, täpsemalt 3. juunil võttis kapo altkäemaksu matkimise käigus Hiiumaal kinni veeteede ameti Läänemaa navigatsioonimärgistuse talituse asejuhataja Raid Lepalaane. Esmane informatsioon ajakirjanduses oli viie tuhande krooni suurusest summast, kuid nüüd räägivad kaitsepolitseinikud kahest tuhandest, imestab Kalle Pedak.

Tegelikult ongi tegemist kahe summaga. Kaks tuhat krooni võttis Lepalaan aasta tagasi Kõlarilt tasuna vee eest, kuid kasutas seda isiklikel eesmärkidel. Viis tuhat krooni nõudis aga ametnik selle suve hakul selle eest, et ta veekraani kinni ei keeraks.

2. juunil 1997 ASi Hobi juhatuse esimehe Paap Kõlari ja Kõrgessaare vallavanema Jaan Puusepa vahel sõlmitud lepinguga kohustus vald kindlustama teeninduspaviljoni kommunikatsioonidega. Et aga vallal kaevu rajamiseks raha polnud, leppis Puusepp suusõnaliselt Lepalaanega kokku, et spordikeskus saab vett tuletornile kuuluvast puurkaevust. Selleks ehitati tuletorni juurest 200 meetri pikkune trass randa Kõlari surfikeskuseni.

Lepalaan võttis altkäemaksu omaks ja kirjutas kohe Tallinna jõudes lahkumisavalduse, mille peadirektor ka rahuldas. Tavalisel tööringkäigul oleval Lepalaanel polnud EVA juhi väitel õigust mingeid lepinguid sõlmida.

Tänaseks on süüdistus EVA ametniku kohta juba kohtusse läinud. Kapo komissari Hannes Konti hinnangul on tegemist keeruka juhtumiga ja pole selge, kas veeteede ametil üldse ongi õigust surfikeskusele vett müüa. Lõpliku hinnangu kogu loole annab muidugi kohus.

Kõlar ütleb, et vee ja elektriga varustamine oli tema Hiiumaal tegutsema hakkamise eeltingimuseks. «See pole mitte ainult minu, vaid kõigi seda kanti külastavate turistide huvides,» leiab ta. Nüüd on EVA andnud veetarbimise jätkamise taotlusele eitava vastuse. «Ma ei tea, mis saab tuleval kevadel, kui vald raha uue puurkaevu rajamiseks ei leia ja veeteede amet oma suhtumist ei muuda,» muretseb Kõlar.

Hetkel kuum