Pangaklient saab seadusega senisest rohkem õigusi

Uus seadus võtab erilise kaitse alla tavatarbija, eeldades, et lepingulistes suhetes on tema alati rumalam ja haavatavam pool, rääkis Katrin Talihärm. Eelnõu järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, keeleline väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine pool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust pingutuseta mõista.

Seda sätet kasutades võib klient väita, et ta ei saanud aru mõnest keerulisemast pangatehingust, näiteks repolepingust, kuna ei mõistnud seda pingutuseta, ja vaidlustada oma kohustused, kommenteeris Talihärm.

Oluliseks muutuseks pidas kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder rendi ja üüri praegusest senisest erinevat käsitlust. Kui praegu loetakse üürimiseks eelkõige eluruumide üürile andmist ja muudel juhtudel, näiteks kontoriruumide, seadmete või masinate puhul, on tegu rentimisega, siis eelnõu kohaselt on rentimine eelkõige põllumajandusmaa kasutada andmine. Muudel juhtudel oleks tegu üürimisega. Selline mõistete tähenduse muutmine ei ole otstarbekas, see tekitab asjatut segadust, ütles Teder.

Katrin Talihärmi sõnul rõhub osa eelnõu sätteid lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalule. «Ent näiteks laenuleping on juba põhimõtteliselt tasakaalust väljas, kuna laenuvõtjal lihtsalt on laenuandjast enam kohustusi,» ütles Talihärm. Pangaliit on huvitatud, et seadus saaks kvaliteetselt menetletud ja selle jõustumine ei toimuks väga kiiresti. Reaalne jõustumise tähtaeg oleks Talihärmi sõnul paar aastat pärast vastuvõtmist, et kõik institutsioonid, sealhulgas kohus, oleks piisavalt ette valmistatud.

Praegu reguleerivad panga ja kliendi vahelisi suhteid lisaks üldseadustele, milleks saab olema ka võlaõigus, mitmed eriaktid, nagu krediidiasutuste seadus, panga üldtingimused ja tootetingimused.

Kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder leidis, et eelnõu sätted tüüptingimusega lepingule on küllalt ranged. «Osa praegu ühe lepingupoole poolt peale surutavaist tingimustest oleks seadusevastased,» nentis ta. Tederi sõnul on eelnõu järgi tühine lühike tähtaeg nõuete esitamiseks, näiteks loetud päevade jooksul pärast sündmust. «Nii püütakse vältida kliendi tõmbamist,» nentis ta.

Näiteks praeguste pangaliidu soovituslike pankade üldtingimuste kohaselt peab kontoomanik oma kontolt raha kadumise korral esitama pangale pretensiooni kümne päeva jooksul konto väljavõtte saamisest, siis võlaõigusseaduse eelnõu järgi on kohtu otsustada, kas antud päevade arv on sellises olukorras mõistlik tähtaeg.