• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börs teel Põhjamaade liitu

    Tallinna börs ei suuda kuidagi kauplemishoogu üles saada. Reedel suuremahulisi tehinguid ei tehtud ja börsisüsteemi päevakäive ulatus kõigest 5,7 mln kroonini.
    Nagu selgus reedesel Tallinna börsi infoseminaril, teeb üliväike kauplemisaktiivsus murelikuks ka börsi juhi Gert Tiivase. Tiivase reedel esitletud nägemuse kohaselt on siin pea ainus võimalus ühinemine Põhjamaade börsiliiduga NOREX. Tallinna börsi oodatav ühinemine NOREXiga 2001. aasta esimesel poolel peaks kindlustama praegusest palju laiema potentsiaalsete investorite ringi. Piltlikult öeldes on ühinemisjärgselt suured rahvusvahelised investeerimisfirmad Eesti aktsiatest vaid ühe hiireklõpsu kaugusel.
    Seni peame aga leppima madalate käivetega, sest kohalikud aktsiamogulid on meie endi väikeinvestorid väga oskuslikult börsist eemale peletada suutnud. Viimane hea näide on siin Külmhoone, kes kummalistele Leedu seadustele viidates ei taha ettevõtte teistele aktsionäridele plaanitavast ühinemisest(?) midagi teatada. Nagu mitmeid kordi korratud, tähendab madal käive üldjuhul aga vaikselt vajuvat turgu. ÄP indeks vajuski reedel 0,89% ja sulgus päeva lõpus 280,16 punktil.
    Kauplemine börsil on siiski küllalt närviline, nii mõnedki aktsiad teevad päevaga päris korralikke liikumisi. Ühispanga aktsia hind kukkus registreeritud kümnes tehingus koguni 4,7% võrra. Ühispanga suur kukkumine tulenes ligi 5,5protsendilisest spread'ist.
    Hüvitusfondi obligatsioonide omanikke peaks rõõmustama, et möödunud aastal tohutu kahjumi teenida suutnud finantslohe on sel aastal palju edukam -- kaheksa kuuga 76 mln kr plussis. See lubab loota tulevikus ehk ka lisaintresse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Andris püssi põõsasse ei viska – siit leiad tema uued investeeringud
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.