Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uue millenniumi peaproov on 2000
Esimene aasta algab enesestmõistetavalt esimese päeva ja esimese kuu ehk jaanuariga, seega 01.01.01. Kui soovite, võib ühtedega jätkata: esimene aasta algab esimese sekundiga, esimese minutiga, esimese tunniga, esimese nädalaga, esimese kvartaliga, esimese poolaastaga, millennium algab esimese kümnendiga, esimese sajandiga jne. Igal pool on esimene ikka esimene. Kas olete kohanud midagi muud?
Kui paar suuremat ringi ehk millenniumi on täis saanud, algab uue millenniumi esimene aasta samuti 01.01.01, ühesõnaga 1. jaanuaril 2001. Selle tõdemusega võikski kolumni lõpetada, kui poleks asja muid, kalendriväliseid aspekte. Uue aastatuhande saabumist konfereerib grandioosne meelelahutustööstus, ja tema juba vabatahtlikult ?anssi käest ei anna.
Win-win positsioonis on pürotehnika müüjad, nende pärast võiks iga aastavahetus olla uue aastasaja või -tuhande algus. Mida tihedamini sajandeid ja tuhandeid lõpeb, seda uhkem!
Mõni aeg tagasi lasti pooled aastavahetuse raketid õhku kell 11 ja ülejäänud kell 12. Tõepoolest, Moskvas saabus uus aasta tund aega varem. Midagi analoogset on ette näha ka aastatuhande vahetusega, tunni asemel on vahe ainult aasta. Kuid sellest pole midagi: kui ohutusnõuded on täidetud, siis andke aga tuld!
Ma ei tahaks olla ainult nende nahas, kes peavad kaks aastat järjest korraldama üht ja sama kampaaniat, olgu selleks siis aastatuhande vahetuse reisid või sajandi suurkujude hääletamine, riputama kaela «viimase» t?empionaadi medalid või andma kätte iga-aastase, aga seekord «viimase» festivali aukirjad.
Kuid siingi on õigustus varmalt võtta: mis on väärt tegemist, on väärt ka ületegemist. Menukad filmid saavad järje (Terminaator II, Alien I--IV jne), ABBA sai 25 aastat hiljem teenaritest jäljendajad. Terminaatori puhul on teine seeria isegi parem -- maitseasi. Vaieldamatult müüb aastatuhande vahetus hästi, ja miks mitte sellelt ajalooliselt sündmuselt profiiti lõigata.
Sellegipoolest ma ei tea, kas 2000. aasta olümpiavõitjaid tituleeritakse selle tuhande viimasteks mohikaanlasteks või juba uue tuhande vaprateks atleetideks? Elame, näeme. Ja võib-olla polegi see tähtis.
Millegi suure ootamisel ilmneb ka inimlik kannatamatus või lihtsalt kärsitus. Kujutage ette, et terve aasta kogutakse ühiselt jaanitule jaoks materjali kuhja. Kas teis ei teki tahtmine see enne õiget aega põlema pista? Sest kui mina seda ei tee, võib seda teha keegi teine, samuti enne õiget päeva. Miks siis juba mitte mina...
Raske on pealtvaatajaks jääda, kui ümberolijad valmistuvad agaralt suursündmuseks ja sellelt ka kroonides mõõdetavat kasu lõikavad.
Kas pole tegemist aktsiaturult tuttava sündmusega: eelseisva positiivse uudise mõju maksimaalselt kiires ärakasutamises. Sündmus on tulekul, turg alles hõivamata, pole ka ime, et võidavad kõige kiiremad reageerijad (näiteks need, kes alustasid kaks aastat varem ehk selle aasta algul). Ja kui uudis osutubki blufiks, pole kah midagi, sest kaubad ja teenused markeeringuga «aastatuhande viimane» on juba edukalt maha müüdud.
Omletti munadeks tagasi ei pööra, nagu ütles Gustav Naan. Võib mõelda isegi kõige kordamisele aasta pärast.
Usun, et aasta 2000 saabumist tuleb suurejooneliselt tähistada, ta on seda väärt. Ehkki suurel osal inimkonnast on kalendrites ees muud numbrid, näiteks araablastel, kes andsid meie kasutusse araabia numbrid.
Ülevuse kõrval sisendab 2000 meisse irratsionaalset hirmu kui viimane aasta. Võime hoopis mattuda pimedusse, keegi ei julge lennata, võetakse välja sularaha. Ühiskond on niiöelda valmisolekus number üks. Tegemist ongi aastatuhande vahetuse peaprooviga.
Autor: Mati Feldmann