• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus väljakutse Mõisale ja Tallinnale

    Hoolimata Keskerakonna kinnitustest, et võimuga Tallinnas on kõik veel lahtine, näitavad viimased arengud, et pealinna hakkab juhtima kolmikliit koos Rahva Usaldusega. Pakkusime mõni aeg tagasi kompromiss-linnapeaks Rahva Usalduse liidrit Sergei Ivanovi. Kolmikliidul ei tulnud siiski Rahva Usalduse koalitsiooni kaasamiseks nii kõrget hinda maksta ja kaalukeele osa mängivad juba teised mehed. Seega on kõige tõenäolisem Tallinna linnapea kandidaat Jüri Mõis.
    Äripäeva arvates sobib Jüri Mõis linnapeaks.
    Jüri Mõis on vaieldamatult tugev administraator, seda on ta tõestanud nii Hansapanka kui ka siseministeeriumi juhtides. Ja on selge, et Tallinnas on vaja tugevat läbilööki. Nagu ütles Äripäevale isamaaliitlane Tunne Kelam -- kui kolm neljandikku linnakodanikest arvab, et linnavalitsus on korrumpeerunud, on valimised võitnud erakondadel kohustus teha maksimum, et linnavalitsemine läbipaistvaks, tõhusaks ja ausaks muuta.
    Kaua Tallinna valitsemisest kõrval olnud kolmikliit on motiveeritud linnajuhtimist muutma, organisatsiooni läbi raputama. Muutusi tahab ka Rahva Usaldus. Kesk- ja Koonderakonnale on kasulik status quo säilitamine.
    Jüri Mõis sobib meeriks juba sellegi poolest, et ülejäänud kolmikliidu linnapeakandidaadid on juhtidena nõrgemad. Mõisaga võrreldav administraator pole ei Rein Voog ega ka Hagi ?ein. Samuti on Isamaaliidul enim hääli kogununa n-ö moraalne õigus linnapea kohale. Samas pole Isamaaliidu seest Mõisaga samaväärset kandidaati võtta. Tõsi, Mõis on ise möönnud, et meelsamini jääks ta siseministriks edasi.
    Siseministrina jätkates võib Mõis arvestada kindlama seljatagusega kui linnapeana. Linnavolikogus saavutatav enamus on siiski esialgu võrreldamatult hapram kui riigikogu 53 häält.
    Kannatab siseministeerium. Eestis pole teist ministeeriumi, kus minister nii tihti vahetunud oleks. Mõis on 1990. aastast alates juba 11. siseminister. Tema kaheksakuisest karjäärist lühem on olnud vaid Kaido Kama, Riivo Sinijärve ja Edgar Savisaare ministriaeg.
    Mõisa alustatud reformid ministeeriumis on küll pooleli, ent loodetavasti pöördumatult käima lükatud. Pigem on töö jätkamine nüüd juba rohkem aparaadi juhist kantseleri kui uue ministri ülesanne.
    Linnapea koht on Jüri Mõisale proovikivi. Kui ta suudab Tallinna valitsemisse olulise nihke tuua, on ta edasine hiilgav poliitiline karjäär kindlustatud. Kui läbi põleb, on väljavaade võib-olla maavanema koht Võrus, Põlvas või mujal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.