• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telekomi aktsia tõi aktsiaturu alla

    Tallinna börs läks eile pärastlõunal liideraktsiate vedamisel järsule langusele. Keskpärase kauplemisaktiivsuse juures, kus börsisüsteemi päevakäive küündis ligi 9 miljoni kroonini, kukkus ÄP indeks esmaspäevase sulgemistasemega võrreldes 2,09%, 273,16 punktile.
    Võib arvata, et Tallinna börsi raskekaallase Telekomi aktsia järsk 2,85%ne kukkumine tund enne kauplemispäeva lõppu sai mõjutust Londoni börsilt, kus samal ajal aktsia hind samuti veidi üle protsendi madalamale nihkus.
    Aktsia eilsele langusele mingit konkreetset seletust kohe välja pakkuda pole. Isegi päevasiseseid tehinguid Tallinna börsil jälgides pole midagi märgata. Ühel hetkel kadus lihtsalt ostuhind alt ära ja järgmine tehing registreeriti juba rohkem kui 2% madalamal. Raske uskuda, et eilne teade minister Jürgensoni ettepanekust müüa järgmise aasta teisel poolel avalikkusele ka seni riigi valduses olevad 27,3% Telekomi aktsiatest erilist reaktsiooni investorites tekitanud oleks.
    Suures miinuses lõpetasid eile ka Norma (-6,7%), Optiva Panga (-4,5%) ja Hansapanga (-2,3%) aktsia. Optiva Panga langus tulenes peamiselt väga laiaks veninud spread'ist. Teise kahe aktsia puhul sai saatuslikuks tehingute seeria standardsete aktsiapakkidega. Näiteks Hansapanga aktsia puhul paisati keskpäeval 35 minuti jooksul müüki 30 000 aktsiat. Aktsia hind kukkus selle ajaga 76 kroonilt 75-le ehk 1,3%.
    Teise börsiettevõttena suutis oma 9 kuu konsolideeritud majandusaruanded kokku saada Harju Elekter, teavitades avalikkust 3,65 mln krooni suurusest kasumist ja 37,52 mln kroonisest III kvartali käibest. 10%ne käiberentaablus on tööstusettevõtte puhul igati normaalne saavutus. Veidi norida annab ehk vaid käibe möödunud aastaga võrreldes 6%se languse kohalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Kuidas Venemaa Ukrainas tehtu eest maksma panna
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.