26 oktoober 1999

Uus karistusseadustik lubab petturfirmad sundlikvideerida

Kui uus karistusseadustik praeguse kriminaalkoodeksi välja vahetab, saab ettevõttele või organisatsioonile määrata kriminaalkorras kuni 25 miljonit krooni trahvi või ettevõtte sundkorras lõpetada.

Tallinna linnakohtu esimees Helve Särgava ütles, et pärast karistusseaduse vastuvõtmist on võimalik anda õiguslik hinnang ka neile ameti- ja majandusalastele kuritegudele, mille eest seni polnud võimalik kedagi vastutusele võtta. «Praegu kehtiva kriminaalkoodeksi järgi ei ole juriidiline isik ehk ettevõte või organisatsioon kuriteo subjekt ja seega ei saa kedagi karistada,» ütles Särgava.

Näitena tõi Särgava paari aasta taguse kohtupidamise Jüri Makarovi üle. Prokuratuuri süüdistuse kohaselt rikkus Makarov MMMi juhina autorikaitseseadust ja tekitas autorite ühingule 839 000 krooni kahju. Kohus pidi aga Makarovi õigeks mõistma, sest kahju tekitamise eest saab vastutada ainult Makarov Muusik Management, mitte aga Jüri Makarov firma juhina. Ka ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse jõusse. «Nüüd aga saab selliste tegude eest igal juhul karistuse mõista,» ütles Särgava. «Muidugi tuleb sellega seoses kohtutele tööd juurde.»

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jüri Adams ütles, et karistusseadustiku jõustumist pole enne kahte aastat ette näha, sest aega võtab nii eelnõu menetlemine kui ka koolitus.

Adamsi sõnul peaks karistusseadustik vältima selliseid juhtumeid, kus firma maksab eraisiku trahvi kinni ja jätkab ikkagi õigusrikkumist. Seaduseelnõu kohaselt saab trahvi peale vahele jäänud ametiisiku ka firma. Lisaks võib kohus kaaluda ettevõtte sundlõpetamist kui äärmuslikku karistust.

Kohus võib sundlõpetamist kohaldada üksnes siis, kui juriidilise isiku üheks eesmärgiks on saanud talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemine.

Sundlõpetamine on ette nähtud näiteks selliste kuritegude puhul nagu altkäemaksu võtmine või andmine, maksumärkide võltsimine, salakaubavedu, rahapesu ning palgasõdurite värbamine, väljaõpetamine või finantseerimine. Samas ei saa sundlõpetada avalik-õiguslikku institutsiooni või erakonda.

«Karistusseadustik muudab senist kriminaalõigust revolutsiooniliselt ja seetõttu tuleb korraldada ümberõpe 5000 kuni 10 000 inimesele,» ütles Adams. «Justiitsministeeriumi pakutud kuuekuuline ettevalmistamisperiood ei ole reaalne.»

Helve Särgava sõnul on kohtutes juba praegu alustatud ümberõpet, seda peamiselt Saksamaa spetsialistide abiga. «Igal juhul muudab uus karistusseadustik kohtute tööd, sest selle üld- ja eriosa erinevad absoluutselt seni kehtivatest, samuti on muutunud terminoloogia,» ütles Särgava.

Eelnõuga tutvunud juristide sõnul muudab karistusseadus lihtsamaks ennekõike politsei ja teiste repressiivorganite töö, sest nüüd ei ole alati vaja vastutavat isikut kindlaks teha.

Autor: Lauri Liikane

Hetkel kuum