28 oktoober 1999

Eesti Pank lõpetab käesoleva aasta kahjumiga

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann teatas, et kahjumi täpne suurus selgub 2000. a kevadeks.

Eesti Panga tulude vähenemine on Kuusmanni sõnul tingitud maailmamajanduse arengutest põhjustatud olulistest muutustest arenenud riikide võlakirjaturgudel.

Esimese lugemise läbinud riigieelarve projekti tulude poolel on valitsus samas arvestanud 130 miljoni krooniga Eesti Panga kasumist.

Keskpangal polnud valitsusega kokkulepet konkreetse summa kandmiseks riigitulusse. 1998. a teenis keskpank 542 mln krooni kasumit.

Eesti Panga nõukogu viis eile juhatuse ettepanekul tulude alalaekumise tõttu sisse kulusid vähendavad muudatused keskpanga käesoleva aasta eelarvesse.

Keskpanga operatsioonikulud vähenevad 1999. a kokku 16 mln krooni võrra. Suuremad kokkuhoiuallikad on palgakulud ja sularaha valmistamine, ütles Kuusmann.

Ta ütles, et tulenevalt keskpanga põhiülesandest tagada rahvusvaluuta stabiilsus on Eesti Panga valuutareservid paigutatud peamiselt euros nomineeritud arenenud tööstusriikide võlakirjadesse, et tagada varade kindel säilimine ja likviidsus.

Kuusmann rääkis, et 1997.--1998. a kestnud rahutused arenevatel turgudel tähendasid kapitali sissevoolu arenenud tööstusriikidesse, mis soodustas rahvusvaheliste võlakirjaturgude intresside olulist alanemist. Võlakirjade intressitaset hoidsid all ka keskpankade baasintresside langetamine ja madal inflatsioonitase.

Keskpank on Kuusmanni sõnul suutnud keerukas olukorras vältida netokahjumit välisvaluutareservide investeerimiselt ja taganud reservide positiivse tootluse.

Autor: BNS

Hetkel kuum