Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas trahvid illegaalse tarkvara kasutamise eest on liiga kõrged?
Kehtestatud trahvid ei ole liiga kõrged. Kui võrrelda Eestit teiste arenenud riikidega, siis Eestis on trahvid oluliselt väiksemad. Näiteks on USAs sarnase rikkumise eest kuni mitme miljoni dollari suurune trahv.
Oluline on õigusrikkumise iseloom ja maht. Kui kokku liita näiteks kümnes arvutis kasutatavate piraatprogrammide tegelikud (legaalse toote) hinnad, siis see summa võib tulla trahvist suuremgi, sõltub programmidest. Seadusel puudub mõte, kui seda rikkuda ja trahve maksta on kokkuvõttes odavam kui seadust täita. Seaduskuulekas käitumine peab olema ja tunduma kohustusena, mitte aga vaba valikuna.
Igasuguse trahvi või karistuse eesmärk ei ole riigi rahakoti täitmine, vaid karistatavat tegu ennetada. Küsimus on kuriteo või üleastumise ja karistuse vastavuses. See on hea küsimus, kas need on vastavuses.
Praegu on trahvid on mõnesaja tuhande tuuris. Kui vaadata tarkvara hinda -- olenevalt programmist ulatuvad need mõnest tuhandest mitmekümne tuhande kroonini -- siis võiksid trahvimäärad olla sellest sõltuvad, praegu pannakse kõigile täie rauaga, samal ajal võivad mõned firmad kasutada väga kallist soft'i ilma mingi litsentsita. Samuti ei ole trahv, nagu ma olen aru saanud, kuidagi seotud sellega, kas piraattarkvara on installeeritud firma ühte arvutisse või kogu arvutiparki -- seda võiks siiski arvestada.
Aga laias laastus arvan, et trahvi suurusjärk on enam-vähem õige -- arvutitarkvara ostmine on lühikese ajaga mitmekordselt üles läinud. Minu arvates võiks iga juhtu vaadata eraldi, sest üleastumine võib-olla ju ka juhuslik, samuti võib olla litsents kadunud jne, aga trahvi ülemine piir võiks küll olla seal, kus see praegu on.
Eelkõige tuleb austada tarkvaratootja õigusi. Võtame või näiteks olukorra, kus piraattarkvara kasutav firma helistab tarkvara ametlikule maaletoojale, et küsida nõu erinevate programmide kasutamise kohta. Sellist olukorda ei saa pidada normaalseks ja kindlasti mitte õigeks.
Ebaseadusliku tarkvara kasutamise eest määratud suurimad trahvisummad on jäänud kahesaja tuhande krooni piiridesse. Kui vaadata karistuse saanud ettevõtetest leitud tarkvaratoodete nimekirja, ei saa trahvi lugeda põhjendamatuks, sest tegemist oli vägagi kallite programmide illegaalsete koopiatega.
Olen seisukohal, et trahvimäärade suurus peaks sõltuma sellest, kui olulist rolli mängib leitud piraattarkvara firma töös -- kui on tegemist firma tööks vajaliku põhiprogrammiga, peaksid trahvimäärad olema suured, kui aga on tegemist firma tööd abistava programmiga, peaks võib-olla tegema lihtsalt ettekirjutuse ja andma firmale aega puuduste likvideerimiseks.