Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Igaühe võlaõigus
Riigikogu alustas võlaõigusseaduse eelnõu menetlemist. Võlaõigusseaduse «suurus» ei seondu üksnes eelnõu tavatu mahuga (ligi 1200 paragrahvi), tegemist on äärmiselt olulise sisulise muudatusega Eesti õiguskäibes.
Võlaõigusseaduse reguleeritav peamine küsimus on lepinguõigus, mis omakorda on alus suuremale osale turumajanduslikult organiseeritud ühiskonna kaubalis-varalistest suhetest. Toimiv majanduskäive ei ole võimalik metsiku lääne laadse vabaregulatsiooni tingimustes, mille tulemus on tihti (majanduslikult) tugevama õigus.
Normaalne majanduselu ei saa eksisteerida tasakaalustatud ja korrastatud lepinguliste suhete seadustamiseta. Võlaõigusseadus loob ühe põhilise aluse tasakaalustatud majanduslike suhete arenemiseks Eestis.
Võlaõigusseaduse eelnõu püüab arvestada võrdselt kõigi majanduskäibes osalejate huvidega. Osalejate huvid on teatud ulatuses vastandlikud, suunatud omaenese kasu suurendamisele. Sellises situatsioonis vajab enamasti kaitset majanduslikult nõrgem pool. Kaitse kõige olulisem instrument on tüüptingimuste regulatsioon võlaõigusseaduse eelnõus, mille kohaselt ei kohaldata teatud juhtudel tingimusi, mis on küll formaalselt kokku lepitud, kuid mis olid esitatud ühe (tugevama) poole lepingutingimustena ning teine pool ei saanud reaalselt neid tingimusi mõjutada või nende üle läbirääkimisi pidada.
Mööngem, et inimese võimalus muuta konto avamisel pangas selle esitatud kontolepingu tingimusi on nullilähedane. Samas annab seadus isikutele, «kes tegutsevad oma majandus- ja kutsetegevuse raames», laiad võimalused korraldada omavahelisi suhteid. Võrdsete vastaste korral seadus nende suhtesse ei sekku. Ta annab vaid täiendava regulatsiooni, kui pooled on jätnud ise midagi reguleerimata.
Kehtivas õiguses reguleerivad lepinguõigust seni praktiliselt üksnes mõned väheütlevad ENSV tsiviilkoodeksi paragrahvid. Lepinguõiguse puudumine toob kaasa olulise ebakindluse käibes. Isikud ei suuda tihti omavahelisi lepingulisi suhteid ammendava täpsusega reguleerida, puuduvast seadusest tuleneva tagapõhja korral on tulemus lüngad käitumisreeglites ning teadmatus, milline tagajärg teatud toimingu või asjaoluga kaasneb. Selles osas muutub igaühe elu võlaõigusseaduse kehtima hakkamisel kindlasti hõlpsamaks. Lepingute ettevalmistamine, sõlmimine ja lepingust tulenevate õiguste teostamine muutub lihtsamaks, sest probleemide ja küsimuste tekkimisel on alati olemas abimees seadus, mis sisaldab regulatsiooni juhuks, kui pooled ei ole milleski vajalikus kokku leppinud.
Võlaõigusseaduse eelnõu loob selged reeglid, mis saab siis, kui tegelikult ei lähe elus nii, nagu kokku lepitud. Võlaõigusseaduse teine väga olemuslik tunnus on selge, aga ka karm vastutus kohustuse rikkumise eest. Lepingulise vastutuse osas esineb kehtiva ENSV tsiviilkoodeksi pinnalt palju ebaselgust.
Korrastatud ja range lepingulise vastutuse süsteem ongi tõukejõud, mis aitab meie ettevõtjal omandada euroopalikku lepinguliste suhete kultuuri. Range vastutuse süsteem kohustuse rikkumise eest on majandust tervikuna parendav nähtus, kuigi selle ülevõtmine võib esmapilgul tunduda raske ja koormav.
Võlaõigusseaduse eelnõu kiire jõustumine on oluline samm Eesti integreerimisel ELi majandusruumiga. Eesti saab osaks Euroopast muuseas vaid siis, kui siin sõlmitakse lepinguid, täidetakse lepinguid ning vastutatakse nende mittetäitmise eest nii nagu Euroopas.
Kui kohalik ettevõtlus tahab oma toodete ja teenuste kvaliteedilt edukalt konkureerida üha enam avatumaks ja seotumaks muutuvate turgude tingimustes, peame meie peamises huvipiirkonnas Euroopas üldtunnustatud lepinguõiguslikud põhimõtted üle võtma. Ettevõtjatele soovitan alustada neid puudutavate eelnõu osadega tutvumist juba täna.
Tinglikult on üleminekuperiood uuele lepinguõigusele alanud eelnõu menetlemisega ning sellega seonduvat koolitusvajadust (ettevõtjad, advokaadid ja kohtunikud) ei saa alahinnata. Eelnõu menetlemisel riigikogus ei ole oodata selles sisalduvate põhimõtete sisulist muutmist. Asjast puudutatud huvigrupid saavad seega juba praegu alustada oma tegevuse kohandamist võlaõigusseaduse põhimõtetele. Mida varem sellega alustatakse, seda parem. Või nagu ütles üks tunnustatud kohtunik: «Minu jaoks võlaõigusseadus juba kehtib.»
Autor: Märt Rask