Ungari reformide poolest kõige kaugemale jõudnud

Omal ajal «sotsialistliku vangla kõige õnnelikuma kongi» nimetuse pälvinud riik on tänaseks «vaieldamatult kõige enam reformitud Kesk- ja Ida-Euroopa üleminekumajandus». Nii kinnitas eile rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch IBCA, mis tõstis Ungari pika- ja lühiajaliste valuutakohustuste reitingut (vastavalt BBB+ ja F3-le) ning kinnitas forintikohustuste reitingu tasemel A.

Kümme aastat pärast Berliini müüri varisemist on riigis toimiv demokraatia ja turumajandus. Erasektori osakaal, mis kümme aastat tagasi oli SKTst vaid 20%, on tõusnud 85 protsendile. Tolle aja 1858 riiklikust ettevõttest on erastamata veel vaid kaks. Ning kui kümme aastat tagasi langes 65% väliskaubandusest endise kommunismibloki arvele, siis pragu käib 70% sellest ELi riikidega.

Ungari on ka üks regiooni kõige kiirema majanduskasvuga riike -- tänavu ennustatakse majanduse kasvuks 4 ja tuleval aastal 5%.

Pealinnas Budapestis kerkivad suured kaubanduskeskused -- viimasena avab varsti uksed West End City Centre, mis loodab oma 450 kaupluse, 240 toaga hotelli ja 14 ekraaniga kinoga ligi meelitada kuni 80 000 külastajat päevas.

Küsimus on ainult selles, kui paljudel ungarlastel on võimalus sellistes kauplustes sisseoste teha. Mitte paljudel neist, kes pole noored, ei valda võõrkeeli ega tunne arvutit. Kaotajateks on riigi palgal olijad ning enam kui 50aastate põlvkond.

Keskmine aastasissetulek Ungaris on 5775 USA dollarit, maksumäär 42 protsenti ning varimajanduse osakaal 30% SKTst. Kümme aastat tagasi sai 63 forinti eest ühe dollari, nüüd on kurss neli korda kõrgem.

Nende numbrite taga on omakorda suured koondamised (tekstiili-, naha- ja rasketööstus), kokkuhoiuprogrammid, andekate inimeste lahkumine välismaale.

Kuritegevus ja narkootikumide kasutamine on plahvatuslikult kasvanud. Kümne aastaga on riskigrupis olevate laste hulk kasvanud 250% ning alla 18aastaste kuritegevus kahekordistunud.

Seal, kus rikaste ja vaeste vahl teravalt tunda annab, valitseb tugev nostalgia vanade aegade järele. Kui kümme aastat tagasi sai 10 forintiga kaks pinti õlut või kilo leiba, siis nüüd maksab kilo leiba 120 forintit. Siis töötati kuus tundi päevas, nüüd tuleb sama elatusstandardi tagamiseks töötada 12--14 tundi.

Euroopa Liiduga ühinemiseks loodab Ungari valmis olla 2002. aasta 1. jaanuariks. Samas on Ungaril Brüsseliga mitmes asjas kana kitkuda. EL ei vaata hea pilguga järjest tihedamatele kaubandus- ja majandussidemetele Horvaatiaga, mis pole ELi kandidaatriik, kuid on Ungarile juba 800 aastat traditsiooniliseks pääsuks merele. Budapest peab Zagrebiga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ja kütusekompanii MOL liitumiskõnelusi Horvaatia INAga.

Samal ajal on suhted ELi ja Horvaatia parempoolse rahvusliku valitsuse vahel külmutatud 1995. aastast katsete eest relva jõul tagasi võita serblaste okupeeritud Kraijna piirkonda.

Kuna EL ise Horvaatiaga vabakaubanduslepingut ei sõlmi, tuleb Ungaril lepingust liitu astudes loobuda. Soojad suhted Horvaatiaga ei sobi kokku ka ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga.

Probleemiks on ka Ungari soov säilitada vähemalt kümneks aastaks välismaalastele maaostu keeld ning viisavaba piiriületuse rezhiim Rumeenia territooriumil elavatele ungarlastele.

«Me ei saa kõiges lähtuda ainult ELiga ühinemise huvidest,» ütles hiljuti Ungari majandusminister Attila Chikan. «Meil tuleb arvestada ka oma huve.»

Autor: ÄP

Hetkel kuum