• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Agresso -- riikliku aususe proovikivi

    ÄPs ilmus 1. novembril Helmese majandustarkvara tootesuuna juhi Koit Kikase huvitav kiri toimetusele «Agresso -- säästlikkuse proovikivi». Selles oli mitu olulist sõnumit -- Agresso on väga hea, riik on halb majandustarkvara juurutaja ja riik ei peaks Agresso asemel uut tarkvara valima.
    Esimesed kaks sõnumit on täiesti õiged. Agressol kui majandustarkvaral ei ole häda midagi ja ta on sama hea kui Eestis juba hästi tuntud Scala, Solomon, Concorde, Exact ja Navision. Häda aga ongi selles, et Eestis keegi ei tunne Agressot ega oska seda juurutada ja õpetada. Teiseks kritiseerib Helmes riiki, et sellel puudub Agresso juurutamise ja teenindamise kogemus.
    Õige seegi, aga -- Helmesel endal on seda kogemust veel vähem, sest rahandusministeerium vähemasti üritas seitset projekti käivitada, Helmes pole sedagi teinud (kümmekonna Exacti juurutamisega ei saada veel kogenud majandustarkvarafirmaks). Küll aga on soov riigipirukat hammustada, selle nimel on sõlmitud Agresso emafirmaga leping ja üritatud riiki veenda, et tugi Helmesele antaks. Helmes ei püüdnudki suvel varjata oma kava riigi toel majandustarkvara liidriks tõusta (praeguselt neljandalt kohalt).
    Viimane sõnum on väga liigutav: «Kui jätkata Agressoga, saab raha säästa!» Helmes märkis üsna õigesti, et pool 400 000 kroonist on litsentsi hind. Teine pool teadupoolest on teenused ehk 50 Agresso litsentsi juurutamine tähendaks minimaalselt 10 miljoni kroonist tulu. Ei ole raske arvata, kes sellele 10 miljonile on panuse teinud. Arusaamatuks jääb, milliste jõududega kavatsetakse 50 litsentsi õigeagselt käivitada, kui siiani on neid aastas kolm-neli tükki juurutatud. Siit jõuame kogu «Agresso»-mõttelaadi vildakuseni -- esiteks napoleonlik arusaamine, et kõikidel riigiasutustel peab olema sama majandustarkvara, teiseks uskumus, et see suudetakse mõistliku aja jooksul juurutada.
    Artikli alguses on Helmes toonud kujundliku näite autost ja lubadeta juhist.
    Kasutades sama näidet, tahan ma juhtida avalikkuse tähelepanu tegelikule probleemile -- viga ei olnud mitte lubadeta juhi rooli lubamises, vaid terve mõistuse, ausa konkurentsi põhimõtete ja riigihanke seaduse vastaselt 50 Eestile tundmatut marki auto ostmises, mida keegi ei oska hooldada ja sõidukorda seada ning lisaks kõigele osteti ka iganenud mudel. Nende väljavahetamine uute mudelite vastu ja hoolduse kinkimine vähetuntud hooldusjaamale võib näida küll säästlikkuse proovikivina, kuid tegelikult on see riikliku aususe proovikivi ja koht, kus rahandusministeeriumil on võimalik näidata, et riigi raamatupidamist saab korrastada mõistlikult, seaduslikult ja ilma, et riik konkureeriks oma ettevõtjatega või soodustaks põhjendamatult üksikuid firmasid või tarkvarasid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neli põhjust, miks poliitikas läheb nüüd põnevaks
Keskerakonna esimees võib vahetuda, samal ajal kui EKRE pääseb paljudes omavalitsustes pumba juurde. Ning need pole ainsad põhjused, miks poliitikas tõotab väga huvitavaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskerakonna esimees võib vahetuda, samal ajal kui EKRE pääseb paljudes omavalitsustes pumba juurde. Ning need pole ainsad põhjused, miks poliitikas tõotab väga huvitavaks minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Fossiilid täidavad mu taskuid, aga ehk mitte kauaks
Olen nüüd värskelt suurendanud oma panust energiasektorile, märkides Enefit Greeni aktsiaid. Kui selle aktsia börsiteekond alles algab, siis teine minu portfelli energiasektori aktsia Equinor noolib praegu hinnatasemelt oma kõigi aegade tippe.
Olen nüüd värskelt suurendanud oma panust energiasektorile, märkides Enefit Greeni aktsiaid. Kui selle aktsia börsiteekond alles algab, siis teine minu portfelli energiasektori aktsia Equinor noolib praegu hinnatasemelt oma kõigi aegade tippe.
Nortal ostis tüki võlgadega maadelnud idufirmast
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.
Henn Põlluaas valimistulemustest: lootsime Tallinnast rohkem
EKRE liige ja Tallinna teise numbrina kandideerinud Henn Põlluaas rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis, et Tallinna valimistulemustest loodeti rohkemat, aga kogu riigi tulemusega võib väga rahul olla. Pealinna suurde koalitsiooni ta ei usu.
EKRE liige ja Tallinna teise numbrina kandideerinud Henn Põlluaas rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis, et Tallinna valimistulemustest loodeti rohkemat, aga kogu riigi tulemusega võib väga rahul olla. Pealinna suurde koalitsiooni ta ei usu.