Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas pidurdada elektrienergia hinnatõusu
Seoses elektrienergia hinna pideva tõusuga ja keskkonna saastatusega muutub tuuleenergia kasutamine Eestis aktuaalseks. Eestis on tuuleenergia kasutamise eeldused olemas, sellest annavad tunnistust sadakond aastat tagasi ehitatud veskid. 1934. a oli ekspluatatsioonis üle 100 väikese võimsusega tuulegeneraatori, nende abil laeti raadioaparaatide akumulaatoreid.
Eesti territoorium on võrdlemisi tihedalt kaetud elektrivõrkudega, mis loob häid eeldusi tuuleelektrijaamade ehitamiseks piirkondades, kus on sobivad tuuleenergeetilised näitajad.
Tuuleelektrijaamad tuleks ühendada olemasolevatesse elektrivõrkudesse. Selline süsteem võimaldab hõlpsasti lahendada energia reserveerimist tuulevaikuste ja suurte tormide ajaks. Tuuleelektrijaamade lülitamine jaotusvõrku vähendab elektrienergia kadusid ning põlevkivil töötavate elektrijaamade koormust, säästab põlevkivi ja vähendab keskkonna saastatust. Üks põhiline tegur tuuleenergia kasutamise efektiivsuse määramisel on aasta keskmised tuulekiirused.
Tehnoloogia areng võimaldab kasutada Eestis tuuleelektrijaamu, mille tiivikute läbimõõt on 50--100 m. Eesti saartel ja läänerannikul on aasta keskmine tuulekiirus 70 m kõrgusel 7,8--9,6 m/s. Sel juhul võib olla tuuleelektrijaamade võimsus 200--1400 kW. Tuuleelektrijaamu saab meie tingimustes kasutada umbes 3500--4000 tundi aastas. Statistika näitab, et keskmised tuulekiirused on suvel väiksemad kui sügisel ja talvel. See langeb hästi kokku elektrisüsteemi koormuste muutumisega aasta jooksul. Eesti rannikuvööndis oleks võimalik rajada tuuleelektrijaamu koguvõimsusega 250--500 MW ja saada aastas umbes 375--750 mln kWh elektrienergiat. EL plaanib saavutada Euroopas tuuleelektrijaamade koguvõimsuseks 2020. a 100 000 MW, kattes 10% Euroopa elektrivajadusest.
TTÜ arvutuste järgi võib olla tuuleenergia tariif Eestis 0,81--1,01 kr/kWh, mis tagab 20% kasumi nii tootjale kui elektrienergia jaotajale. Sellise tariifiga oleks tuuleelekter võistlusvõimeline põlevkivienergiaga. Vastupidi põlevkivielektrile on tuuleelektri hind maailmas pidevalt langev. Selle tagab tuuleelektrijaamade tehniline täiustamine, tootlikkuse tõus ja tuulikute suhteline odavnemine. Esimene tänapäevane elektrivõrku ühendatud tuuleelektrijaam Hiiumaal Tahkuna neemel alustas tööd 1997. a septembris. Selle Taanis valmistatud tuuleelektrijaama võimsus on 150 kW. Esimese tööaasta jooksul tootis seade 284 MWh elektrienergiat, kusjuures nimivõimsuse kasutamise näitaja oli 22%. Tulemus näitab, et isegi mitte kõige täiuslikuma tuuleelektrijaama puhul võib Eesti oludes saada küllalt häid tulemusi, mis õigustab tuulikute laialdast rakendamist saartel ja rannikul.