Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA 99 = Eesti 97
Lennates üle Atlandi ookeani, leiame suurriigi, mille praegust majanduskasvu võib kadestada iga arenenud tööstusriik. USA selle aasta III kvartali SKT numbrid näitasid äsja 4,8protsendilist tõusu. Kasvu peetakse isegi nii tugevaks, et kõrgemal pool otsitakse pidevalt meetmeid majanduse ülekuumenemise vältimiseks.
Hetkel, kui Eestis börs kiratseb ja aktsiaturuindeks näitab sama numbrikombinatsiooni kui Tallinna börsi uste avamisel 1996. a, on USA aktsiaturu liikumist kajastav tööstusindeks Dow Jones sama ajaga üles rühkinud 90%, tehnoloogiasektori indeks Nasdaq ligi 150%. Internetisektori numbritega aga ei maksa lugejaid parem traumeerida...
USA börsidel on tehnoloogiasektorite aktsiate päevakäibed tõusnud ülioptimistliku tulevikunägemuse tõttu väga suurteks. Enam ei tegele taoliste uute riskantsete investeeringutega üksnes fondihaldurid, vaid üha rohkem nn koduperenaisi püüab avanenud võimalustes kätt proovida. Ning mis neil muud üle jääbki. Tehnoloogiasektori osakaal hõlmab järjest suuremat osa börsi turuväärtusest. Sama asi on ka riigi sisemajandusliku kogutoodanguga, kus suure kiirusega kahaneb tööstuse- ja tõuseb tehnoloogiasektori pakutavate teenuste osakaal. Huvi kiiret muutumist võib illustreerida ilmeka näitega USA börsilt.
Eestlaste hulgas praegu suure poolehoiu leidnud ja terve sajandi vahelduva eduga tegutsenud autotöösturi Fordi aktsiatega kaubeldakse enam kui viis korda vähem kui uute nimedega, nagu Amazon.com ja eBay Inc. Kolm-neli aastat tagasi ei teatud viimastest midagi.
Maailm pöörleb järjest suurema kiirusega ning rongist maha jääda ei soovi keegi. See mentaliteet on hästi juurdunud USAs, mille kiired saavutused uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ja arendamisel aitavad majandusel väga kiirete sammudega edasi minna. Algul eeldas see küll väga riskantsete investeerimisprojektide käimalükkamist riskialtite rahaallikate poolt, kuid nüüd jookseb raha massipsühhoosi mõjul ise sisse. Seetõttu ongi üles kerkinud küsimus, kas aktsiahindades kajastuvad ootused ka reaalses elus teostuvad. Kas aktsiate ja varade eest makstav summa peegeldab adekvaatselt tulevikulootusi? Või on tegu mitmelt poolt väljahõigatud börsimulliga? Ehk sellega, mis oli USAs 12 ja Eestis 2 aastat tagasi?
Võib ju vaielda, et USAs on investeerimisharjumused ja -kliima ning sadakond muud asja võrreldes Eestiga sootuks erinevad. Läbi fondide või otse on USAs börsile investeerinud pool elanikkonnast. Eestis on väärtpaberid omavaid kontoomanikke EVK andmete põhjal vaevalt 2,5%. Siinne börs on tegutsenud enam kui 3 aastat, USAs rohkem kui sajandi. Suurusevahed on hoopis teised.
Sellegipoolest on praegused sümptomid USAs paari aasta taguse kriisieelse Eestiga päris sarnased. USA börsi hoiavad kõikuvana kõikvõimalikud majanduslikud näitajad. Eelkõige need, millelt saab kas otseselt või kaudselt lugeda välja riigi inflatsiooni edasist käekäiku. Tugev inflatsioon tähendaks riigi eksportööridele suurt põntsu ja võib panna Föderaalreservi Vabaturu Komitee järjekordselt intressimäärasid tõstma. See leevendaks ettevõtete ja elanikkonna suurt laenuhimu ja aitaks maha jahutada majanduskasvu.
Riigi suur majanduskasv on tõstnud oluliselt USA sisenõudlust ja löönud rekordiliseks riigi väliskaubandusdefitsiidi näitajad. Murelikuks teeb ka see, et elanikkonna nõudlus kasvab kiiremini majanduskasvust. Tarbitakse enam, kui jõutakse teenida. Tarbimisbuumi aitab tõsta USA rekordmadal tööpuudus, mis sunnib töötajatele rohkem palka maksma. See on aga tegur, mis sunnib tööstuse ja teeninduse hindu tõstma. Tagajärg on taas inflatsioonhirm, mis paneb Föderaalreservi pead kratsima ja mõtlema -- kuidas edasi.
Nende näidete najal võib leida küllalt suuri paralleele paari aasta taguse Eestiga, kus laenumahud, aktsiaturg, inflatsioon, majandus ning tarbimine kasvasid suure mürinaga ning kus tööpuudus ja intressitasemed püsisid madalal.Võib ju öelda, et aeg on läinud edasi, majandus on pidevas muutusprotsessis ja USAd majanduskriis ei puuduta. Kuid majanduse põhitõed ei ole kiired muutuma.
Tuleb loota, et suured ootused tehnoloogiasektori arengule osutuvad reaalseteks ja maailma majanduse süda suudab kiire majanduskasvu perioodil olukorda rakmeis hoida.