Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlakirjade nimekirja oodatakse täiendust
«Võimalus lisaks Hüvitusfondi obligatsioonidele teiste võlakirjadega börsil kaubelda oleks kindlasti see, mida investorid ootavad,» kinnitas Hansabank Marketsi finantsturgude osakonna spetsialist Ülo Kallas. Kallase sõnul on praegu tõsine probleem kindlustusseltsidel, kes kehtiva seaduse järgi tohivad investeerida vaid börsil noteeritud võlakirjadesse.
Suprema analüütiku Veikko Maripuu hinnangul muudaks erinevate võlakirjade börsile toomine, õieti sellega kaasnev informatsiooni avalikustamine, väärtpaberituru läbipaistvamaks ja turvalisemaks, sest praegu on võlakirjaturul toimuv vaid Hansapanga siseasi.
Kuni Eesti turul puuduvad investorite jaoks kõige atraktiivsemad, riigivõlakirjad, võiksid börsil olla noteeritud juba võlakirjaturul tegutsevate suurettevõtete, välisemitentide, nagu Merita Panga, Swedbanki, Svenska Eksportkrediti jt Eesti turult laenavate välisinstitutsioonide ja suuremate ning usaldusväärsemate omavalitsuste võlakirjad, rääkis Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas.
Pikemas perspektiivis oleksid börsil atraktiivsed ka hüpoteekvõlakirjad, lisas EFM Optiva Asset Managementi juhatuse esimees Angelika Koha.
Börs tegeleb juba mõnda aega sellega, et aktiviseerida võlakirjadega kauplemist, kuid kehtiv seadusandlus on muutnud võlakirjade börsil noteerimise ettevõtete jaoks väga aeganõudvaks ja kalliks, rääkis Tiivas. Tiivase sõnul ei ootagi turuosalised, et riik doteeriks kuidagi võlakirjaturu arengut. «Riik peaks võlakirjaturu arengut mitte takistama,» ütles ta.
Kallas möönis, et riigilõivuna võlakirjaemissiooni mahult makstav 0,1% muudaks emissiooniga lisaraha kaasamise paljude ettevõtete jaoks mõttetuks. Avaliku emissiooni registreerimine võtaks mitu nädalat ja ettevõtetel ei ole mõtet seda teed minna, märkis Kallas. Kinniseid emissioone korraldab Hansapank ühe-kahe päevaga. Selle tulemusena noteeritaksegi võlakirjad vajaduse korral Luksemburgi börsil, kus kogu protsess läheb maksma 1000 dollarit ehk kuni 20 korda vähem kui Eestis.
Ühe võimaliku lahendusena näevad spetsialistid võlakirjaprogrammide sisseseadmist. Mujal maailmas kasutatava süsteemi kohaselt registreeritakse programm ning selle raames on ettevõttel võimalik erineval ajal võlakirju välja lasta.