• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlakirjade nimekirja oodatakse täiendust

    «Võimalus lisaks Hüvitusfondi obligatsioonidele teiste võlakirjadega börsil kaubelda oleks kindlasti see, mida investorid ootavad,» kinnitas Hansabank Marketsi finantsturgude osakonna spetsialist Ülo Kallas. Kallase sõnul on praegu tõsine probleem kindlustusseltsidel, kes kehtiva seaduse järgi tohivad investeerida vaid börsil noteeritud võlakirjadesse.
    Suprema analüütiku Veikko Maripuu hinnangul muudaks erinevate võlakirjade börsile toomine, õieti sellega kaasnev informatsiooni avalikustamine, väärtpaberituru läbipaistvamaks ja turvalisemaks, sest praegu on võlakirjaturul toimuv vaid Hansapanga siseasi.
    Kuni Eesti turul puuduvad investorite jaoks kõige atraktiivsemad, riigivõlakirjad, võiksid börsil olla noteeritud juba võlakirjaturul tegutsevate suurettevõtete, välisemitentide, nagu Merita Panga, Swedbanki, Svenska Eksportkrediti jt Eesti turult laenavate välisinstitutsioonide ja suuremate ning usaldusväärsemate omavalitsuste võlakirjad, rääkis Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas.
    Pikemas perspektiivis oleksid börsil atraktiivsed ka hüpoteekvõlakirjad, lisas EFM Optiva Asset Managementi juhatuse esimees Angelika Koha.
    Börs tegeleb juba mõnda aega sellega, et aktiviseerida võlakirjadega kauplemist, kuid kehtiv seadusandlus on muutnud võlakirjade börsil noteerimise ettevõtete jaoks väga aeganõudvaks ja kalliks, rääkis Tiivas. Tiivase sõnul ei ootagi turuosalised, et riik doteeriks kuidagi võlakirjaturu arengut. «Riik peaks võlakirjaturu arengut mitte takistama,» ütles ta.
    Kallas möönis, et riigilõivuna võlakirjaemissiooni mahult makstav 0,1% muudaks emissiooniga lisaraha kaasamise paljude ettevõtete jaoks mõttetuks. Avaliku emissiooni registreerimine võtaks mitu nädalat ja ettevõtetel ei ole mõtet seda teed minna, märkis Kallas. Kinniseid emissioone korraldab Hansapank ühe-kahe päevaga. Selle tulemusena noteeritaksegi võlakirjad vajaduse korral Luksemburgi börsil, kus kogu protsess läheb maksma 1000 dollarit ehk kuni 20 korda vähem kui Eestis.
    Ühe võimaliku lahendusena näevad spetsialistid võlakirjaprogrammide sisseseadmist. Mujal maailmas kasutatava süsteemi kohaselt registreeritakse programm ning selle raames on ettevõttel võimalik erineval ajal võlakirju välja lasta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.