Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank ootab intresside langust
Eesti Panka, kes teenis 1998. aastal 542 miljoni krooni suuruse kasumi, ähvardab sel aastal kahjum. Kuna Eesti Panga teenistus tuleb peamiselt krooni kattevara paigutustelt -- need on omakorda tehtud peamiselt Saksa marga ja europõhjalistesse võlakirjadesse --, siis tuleb kahjumile seletust otsida võlakirjade hinna reageerimisest intressimäärade tõusule.
Võrreldes selle aasta algusega, mil 12 kuu euribor (euro intress pankadevahelisel rahaturul) võrdus umbes 3,2 protsendiga, on euribor praegu keskeltläbi 3,6%. See on toonud kaasa võlakirjade turuhinna märgatava languse: võlakiri kui fikseeritud intressimääraga väärtpaber teenib võrreldes muude rahapaigutamisvõimalustega vähem. Püüdes langust rahaliselt hinnata (Eesti Panga võlakirjaportfell ca 10 mld krooni, võlakirjade keskmine pikkus lunastamiseni 10 aastat, keskmine aastaintress 5%), saame languseks 310 mln krooni. See ähvardab lõviosa intressidest ära süüa ja koos muude kuludega panga kahjumisse jätta.
Ometi pole see kogu aeg nii olnud. Näiteks 1998. aasta oli pangale superedukas üldise intressitaseme languse tõttu Euroopa majandusruumis. DEMi 12 kuu libor (samuti intress pankadevahelisel rahaturul) langes aastaga 4 protsendilt 3,2-le, millega kaasnes võlakirjaportfelli kallinemine ca 650 mln krooni võrra, kui kasutada sama algandmete komplekti.
Paratamatu kaasaminek võlakirjade tõusude ja langustega teeb kasumi eraldamise, kasvõi riigieelarve tuludesse, nagu rahandusministeerium on ette pannud, Eesti Pangale vastumeelseks. Tõepoolest, mis on paari hea aastaga (loe: intressitase on Euroliidus langenud) tulnud, võib kehvematel aegadel, nagu iseäranis 1999. teine poolaasta, peost pudeneda. Tihtipeale on võit väärtpaberiturul üksnes ettemaks tulevase languse arvel. Kui euribor pöördub taas langusele, mida me kõik, s.h laenuvõtjad, vaieldamatult soovime, paranevad ka Eesti Panga jooksvad kasumiteenimise võimalused.
Riskivaba strateegia on hoida kõik võlakirjad algusest lõpuni. Ehkki võlakirjade hind käib vahepeal mööda tõuse ja langusi, on algus ja lõpp kindlalt paigas, ja nii tuuakse kasum lõpuks koju. Aga see kindlusetunne vajab vähemalt kümne aasta pikkust kannatlikkust. Praegu võibki käsil olla see teelõik, mil oleme finantside mägimaastikul rännates jõudnud orgu.
Autor: Mati Feldmann