Kas nõutud kokkuostuhind tõstab piimatoodete hinda poes?

Kindlasti piimatoodete hind kauplustes tarbijate jaoks tõuseb. Piimatootjate nõutud hinnaga piimatooteid Eestist eksportida ei saa ja siis tuleb kõik piimatooted turustada siseturul.

Kuna tootjad soovivad toorpiima hinda märgatavalt tõsta, siis tähendab see ka järsku piimatoodete lõpphinna tõusu.

Võikilo hakkab maksma umbes 60 krooni, juustukilo 70--80 krooni ja liitrine 2,5% rasvasisaldusega piim kilepakis hakkab meie prognooside kohaselt maksma 7.60 ja papp-pakis 9 krooni pakk. Seda muidugi juhul, kui piimatööstused töötaksid nullkasumiga.

Piimatoodete lõpphinna tõus toob omakorda kaasa tarbimise vähenemise ja kui siseturu hinnad järsult tõusevad, siis tekib meie avatud majanduse puhul võimalus, et Eestisse hakkab tulema sisse importtoodang. Näiteks 9. oktoobril oli Poola piimakombinaadis või väljamüügihind 36,80 ja juustul 34,91 Eesti krooni kilo.

Meil on praegu väljamüügihinnad umbes samas suurusjärgus. Sellepärast tundub, et nõudmisega tõsta piima kokkuostuhind 3,25 kroonile liiter saevad piimatootjad oksa, millel ise istuvad.

Tarbijate jaoks ei tohiks piima kokkuostuhinna tõus tootjate nõutud tasemele põhjustada piimatoodete järsku hinnatõusu. Lõppude lõpuks ei avalda toorme hinnatõus mõju kõikidele hinnakomponentidele, mida lõpptoote hind sisaldab.

On tõsiasi, eta talunikud ei näe praegu töötleva tööstuse kulutuste struktuuri ega tea, mis toimub piimakombinaatides. Sellepärast ei saa ka öelda, kas tööstused on efektiivsed või ebaefektiivsed.

Kui piima kokkuostuhind pärast Venemaa turu kadumist langes ja sellele ei järgnenud kauplustes piimatoodete lõpphinna alanemist, siis on siin kaks põhjust. Kas tööstused töötavad ebaefektiivselt või suure kasumiga.

Piimatootjad on oma numbrid avalikustanud riigiga läbirääkimistel ja siis tehakse alati ka arvutused. Tootjad on mänginud lahtiste kaartidega, aga see, milliste marginaalidega töötab kaupmees või piimakombinaat, seda me ei näe.