Laevaehitus paisu tagant välja

Artikkel

- Uudised
- Sirje Niitra
- 10. november 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laevaehitus paisu tagant välja
Üks tulisemaid laevaehituse taastamise pooldajaid Eestis on piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts. «Riik, mis suudab ehitada laevu, on ka teistele riikidele tõsiseltvõetav partner,» on ta veendunud.
Kõutsi sõnul eeldab seeriaviisilise laevaehitusega alustamine pikaajalise riikliku programmi koostamist, see omakorda peaks aga tuginema riigi merenduspoliitikale. Eestis pole praegu ei üht ega teist.
«Olen mitmele valitsusele laevaehituse olulisust tõestada püüdnud, aga lõppude lõpuks pole see minu isiklik hobi,» ärritub mees. Seeriatena tootmine tuleb odavam ja võimaldab iga järgmist alust vastavalt vajadusele väga lihtsalt muuta.
Veeteede ameti peadirektor Kalle Pedak Kõutsi innukust päris ei jaga. Riik ei peaks tema arvates siiski laevaehitusega tegelema.
Veeteede ametil on Saaremaal Tornimäel oma väikelaevatsehh, kus praegu valmimas järjekordne hüdrograafialaev. Tsehh läheb varsti riigivarana müüki.
Eesti laevatööstuse keskusena nähakse tulevikus Balti Laevaremonditehast, mille käiberentaablus annab juba praegu aimu laevaehituse majanduslikust potentsiaalist.
Seni nime kohaselt põhiliselt laevu renoveerinud tehase käive tänavu 9 kuu jooksul oli 550 mln ja kasum 79 mln krooni. Aastas on Balti Laevaremonditehas võimeline investeerima 100 miljonit krooni.
Pedaku sõnul võiks väikelaevade ehitus riigi tarbeks tõesti koonduda Balti Laevaremonditehasesse, kus on selleks tingimused olemas. Esimene selles tehases valminud lootsikaater, mis praegu teeb tööd Pärnus, on ennast igati õigustanud. Selliseid oleks aga vaja veel kümne ringis.
Lisaks vajab ametkond aastas 15--20 merepoid, mille laevaremonditehas samuti võiks tootmisse võtta.
Piirivalveamet on katsekorras lasknud ühe kaatri valmistada tänaseks pankrotistunud Meretehases ja nüüd on suurema osa Meretehasest omandanud Balti Laevaremonditehases valmimas järgmine, Vapperi nime kandev kaater.
Ehkki selle hind 38 miljonit krooni tundub esmapilgul kõrge, läheks samalaadse aluse valmistamine Soomes maksma vähemalt 80 miljonit krooni pluss ajakulu.
Balti Laevaremonditehasel oleks võimsust kogu Eesti vananenud riigilaevastiku väljavahetamiseks tänapäevaste uute laevade vastu.
Ettevõtte peadirektori Fjodor Bermani hinnangul tuleb selleks Eestis luua tingimused ja süsteem laevade liisimiseks.
Pretsedent selleks on loodud. Piirivalveameti tellimusel ja siseministeeriumi heakskiidul valmib patrullkaater, mis läheb müüki liisinglepingu alusel. Kaater peaks piirivalvurite käsutusse jõudma mais. Kui selle pidanuks kohe täies ulatuses välja ostma, tulnuks uut kaatrit oodata veel aasta-paar.
«Eriteenistustele vajalikud kümme kaatrit võib valmis teha kümne aastaga, aga liisingusüsteemi rakendamisel ka kolme aasta jooksul,» märgib Berman.
Spetsialistide hinnangul vajab Eesti-sugune väike riik universaalseid laevu, mis suudaks täita nii pääste- kui patrullülesandeid, samas likvideerida ka meres naftareostust. Veesõidukeid vajab ka meie merevägi, samuti kalurid.
Turg väikelaevadele on aga täiesti olemas. Lätis ja Leedus võimalusi väikelaevaehituseks ei ole, lähim konkurent on Kaliningradi tehas Jantar.
Aastaid spordilaevade katsetehases ja Poolas jahtide-kaatrite ehitamisega tegelenud OÜ Liilo tegevjuhi Valdimir Filanchuki hinnangul on eestlaste ostujõud praegu nii madal, et lõbusõidulaevade ehitamine ei tasu ennast ära. Põhiliselt remonditakse siin mujalt sisse toodud aluseid.
Filanchuki sõnul takistab laevaehitust ka nõrk normatiivne baas, mistõttu pole selge, millistele nõudmistele peab ehitatav laev vastama.
Osa laevaehitajaid võtavad aluseks Põhjamaade, osa aga Saksamaa laevadele esitatavad nõuded.
«Tekkinud on hulk eraettevõtjaid, kes teab kust hangitud vanade vormidega ja väga madala tehnoloogilise tasemega töötades teevad sellise väikelaeva, et juuksekarvad tõusevad püsti,» kurdab Filanchuk.
Paraku pole Eestis ekspertide ühendust, kes võiks anda hinnangu ühe või teise paadi merekõlblikkuse kohta. Kontrollitakse küll päästevahendite olemasolu, aga väikelaevade tehnilist seisukorda ja konstruktsiooni vastavust nõuetele, samuti nende püstivust, ei kontrolli praegu keegi.
Nii pole sugugi üliharuldased juhtumid, kui laeval näiteks põhjakaared küljest ära tulevad või liiga õhukesse pardasse lihtsalt auk tekib.
Seda kinnitab ka veeteede ameti väikelaevade osakonna juhataja Hans Nuki, kelle alluvad alustavad alles nüüd laevaehitusfirmade teavitamist neile esitatavatest nõudmistest ja kontrollivad tehnilise dokumentatsiooni olemasolu.
Tulevikus on veeteede ametil kavas hakata kontrollima ka ehitusjooniseid ning tehnoloogia ja töötajate kvalifikatsiooni vastavust nõuetele.
Praegu ei pea väikelaevade ehitamise ja remontimisega tegelevatel firmadel olema litsentse ja igaüks võib põlve otsas paadi valmis meisterdada. Kas see ka hiljem vee peal püsib, seda ei kontrolli keegi.
Vähem kui 12 meetrit pikkade laevade puhul on seni kehtinud ehitaja enda garantii, suuremaid sertifitseerib rahvusvaheline klassifikatsiooniühing.
Praegu on Eestis 24 ettevõtet, mille tegevusalade loetelus on laevaehitus ja -remont. Kui palju neist mõne aasta pärast tõsisteks laevatöösturiteks tõusevad, sõltub lisaks ärivaistule ka riigi tellimuste jagunemisest.
Hetkel kuum