Lissabon meelitab muretu õhkkonnaga

Lissabon on üks neist Euroopa linnadest, mille külastamine jõukamate eurooplaste hulgas aeg-ajalt trendikate ajaviidete hulka satub. Samas kuulub Portugal Euroliidu odavamate maade hulka, mis teeb ajaveetmise Lissabonis taskukohaseks teistelegi.

Euroopa lääneserval asuv Lissabon ei ehmata külalist tohutu koguse eksootikaga, samas on seal siiski üksjagu omanäolisust, suurte maadeavastuste ajastut -- Portugali hiilgeaega maailmaajaloos -- meelde tuletav suursugune linnapilt ning mõnusalt muretu õhkkond. Portugali pealinnast leiab ka hulganisti vaatamisväärsusi ning klubisid ja kõrtse õhtu veetmiseks.

Lissaboni kaubamärk on fado -- omanäoline laulustiil, mis peaks eriti meeltmööda olema melanhoolse muusika austajatele. Fado esitus toimub mõnes pisikeses kümmekonna lauaga restoranis, kus paar lauljat esitavad kitarri saatel õhtu läbi südantlõhestavaid laule, mis enamasti räägivad kaotatud armastusest ja kustunud hiilgusest.

Fado-õhtu kahele koos korraliku õhtueinega läheb maksma tuhatkond krooni pluss mõned lisakulud sõltuvalt sellest, kuivõrd fado teile meeldib või kui suured on teie lõunamaades reisimise kogemused: ürituse lõppedes võite avastada, et õhtu jooksul on esinejad osanud teile müüa mõned oma CDd või kassetid, kuulajate ümber tiirlevalt fotograafilt aga olete tellinud pildi oma laudkonnast.

Lissaboni vaatamisväärsustega tutvumisel ei ole pääsu mägironimise harrastamisest, sest linn on ehitatud küngastele, mis lauskmaaga harjunud eestlase silmis annavad välja mägede mõõdu. Kahe sellise künka vahele jääb Baixa -- linnaosa, mis on ammusest ajast olnud Lissaboni kommertskeskus. Hulk huvitavaid hooneid, muuseume, parke, fado-restorane ja muid lõbustusasutusi paikneb Bairro Alto linnaosas, sinna pääsemiseks saab muu hulgas kasutada lifti või siis spetsiaalseid mäetramme.

Bairro Altost teisele poole Baixa't jääb Lissaboni keskaegne osa, Alfama, kuhu ilma omal jalal ronimiseta ei pääse. Õnneks tasuvad künka tipus asuvast lossist (Castelo de Sao Jorge) avanevad vaated mäkketõusu vaeva kindlasti. Pealegi on tee lossini huvitav, eriti Mouraria ehk Mauri kvartal, kus öösel ringikolamist võõrastele ei soovitata.

Lissaboni neljas vaatamisväärne kant on Belém, mis linna keskusest pisut eemale jääb. Sealseid suurte maadeavastuste ajastut meenutavaid muuseume ja monumente uurides saate aru, millest pärineb nostalgiline igatsus, mida fado-lauljad väljendavad.

Lissaboni lähiümbruse turiste tõmbavad kohad on Estoril ja Cascais -- rannahooajal Lissaboni suhtes samas staatuses olevad väikelinnad nagu Pirita Tallinna jaoks. Ometi tasub selles suunas tulla ka inimestel, kes rannas vedelemisest lugu ei pea, sest Cascais'ist kolm kilomeetrit edasi asub Cabo de Roca, Euroopa kõige läänepoolsem punkt. Tõenäoliselt saab vastu kõrgeid kaljusid purunevatest Atlandi ookeni lainetest teie reisi üks eredamaid mälestusi.

Head eeldused säravalt meelde jääda on ka Sintral, Lissabonist 30 kilomeetri kaugusele jääval väikelinnal. Ka väikelinn ise on tore, kuid põhilised vaatamisväärsused nõuavad veel umbes kolmekilomeetrist mäkketõusu. Tõus, mis lõpupoole läheb läbi veidi hooletusse jäetud pargi, ja aeg-ajalt puude vahelt vilksatav loss tekitavad teis tunde, justkui oleksite sattunud mõnesse muinasjuttu. Muinasjutulise mulje üks põhjusi on see, et möödunud sajandi keskel ehitatud Palacio de Pena on kompott väga erinevatest stiilidest (gooti stiilis nurgatornid, araabia minaretid jne). Lossist umbes kümneminutilise laskumise kaugusele jäävad mauride lossi (Castelo dos Mauros) varemed ehk veel üks koht, kus on huvitav ringi ronida.

Lissaboni ja selle lähiümbruse ülevaatamine võtab aega 3-4 päeva. Nädalase puhkuse puhul võib reisiplaani lisada veel Porto, Portugali suuruselt teise linna.

Portost ei puudu tavapärased vaatamisväärsused -- kirikud, muuseumid, paleed -- aga laiale maailmale on linn tuntud eelkõige portveini järgi. Viimast saab terves hulgas veinikeldrites ka pooleldi tasuta degusteerimas käia (pooleldi seepärast, et tuntumate tootjate keldrisse pääsemiseks tuleb osta pilet, mille eest väljakäidud raha võrra saate nende portveine odavamalt kaasa osta). Selle tegevusega saab hõlpsasti sisustada paar päeva, mis veel puhkuse lõpuni jäänud on.

- 1 Portugali eskuudo (PTE) on 8 Eesti senti. Üks eskuudo koosneb 100 sentaavost.

?Metallraha on suurustes 50 sentaavot ja 1, 21/2, 5, 10, 20, 25, 5 ja 100 eskuudot.

? Paberraha on suurustes 100, 500, 1000 ja 5000 eskuudot.

? Uued 1-, 5- ja 10-eskuudosed mündid on kollased ning need võivad segi minna vananenud müntidega. Pöörake sellele tähelepanu.

- Edasi-tagasi lennukipilet Tallinnast Lissaboni maksab umbes 8000 krooni.

- Portugali pääsemiseks Eesti kodanik viisat ei vaja.

- Ajavahe Eestiga on -2 tundi.

- Enamik kaubandus- ja teenindusasutusi tunnistab rahvusvahelisi krediit- ja deebetkaarte. Samuti saab nendega raha sularahaautomaatidest.

- Taksofonid töötavad 21/2-, 5- ja 25eskuudoste müntidega.Uuemat tüüpi, ingliskeelse juhendiga creditfone- -telefone saab kasutada telefonikaardiga ning neid saab osta postkontoritest või telefonikeskustest (TLP).

- Ärge sööge tänaval midagi peale jäätise.

- Restoranis või külas ärge tõstke rohkem ette, kui jõuate ära süüa. Toidu järele jätmine on äärmiselt ebaviisakas.

- café -- kohvik, kus müüakse kohvi, alkohoolseid jooke, suupisteid, võileibu ning croissant- 'e (sarvesaiad) singiga.

- cervejaria -- pubisarnase atmosfääriga kõrts.

- pastelaria -- pagariäri, kus pakutakse kooke, kohvi, teed, veini ning kohalikku konjakit.

- restaurante -- restoran, kus serveeritakse mitmekäigulisi eineid.

- bacalhau -- kuivatatud soolatursk

- bolinhos de bacalhau -- tursakalakoogid peterselli, koriandri ja piparmündiga

- caldo verde -- kartulipüreest ja vorstiviiludest valmistatud populaarne supp

- presunto -- õhu käes kuivatatud mägisink

- escabeche -- porgandite, sibulate ja loorberilehtedega marineeritud kalad

- flan -- karamellkreem

- figos recheados -- ?okolaadi ja mandlitega täidetud kuivatatud viigimarjad, mis serveeritakse koos portveiniga

- Restoranis on teenustasu arve sees, kuid jätke tavalises restoranis veel 5% ning luksuslikus restoranis 10% lisaks.

- Pakikandjale tuleb anda 100 eskuudot (ca- 8 kr) iga koti kohta.

- Taksojuhile tuleb maksta 20% lühema ning 15-% pikema sõidu eest.

- Hotelliteenijale tuleb maksta 300 eskuudot (ca- 24 kr), kui peatute hotellis vähem kui nädal, ning 500 eskuudot (ca- 40 kr), kui jääte rohkemaks kui nädal.

- Kohanäitajale tuleb kava andmise eest maksta 100 eskuudot (ca- 8 kr), ilma kavata 25 eskuudot (ca- 2 kr).

- Garderoobihoidjale tuleb anda 25 eskuudot (ca- 2 kr) ning luksuslikus restoranis 50 eskuudot (ca- 4 kr).

- Bensiinijaama koristajale ja tualettruumi koristajale tuleb anda 25 eskuudot (ca- 2 kr).

- Enamik tualettruume on märgistatud tähisega WC, kuid tasub teada, et naisteruumi uksel on tähis S ja meeste omal H

- Minimaalselt tasuks kaasa vahetada 10 000 eskuudot (ca- 800 kr). Hotellitubade hinnad algavad Lissabonis 250--300 kroonist (kahe inimese kohta).

- Enamiku muuseumipiletite hind jääb 200--500 eskuudo (ca- 15-- 40 krooni) vahele.

- Belémi torni pilet maksab 400 eskuudot (ca- 32 kr) ning õpilastele maksab pilet poole vähem.

- Pääs Sintra lossi maksab koos mäkke tõusmisega 900 eskuudot (ca- 72 kr).

- Sissepääs Jerósamose kloostrisse ja Batalha kloostrisse maksab 400 eskuudot (ca- 32 kr).

- Cristo Rei liftipilet maksab 250 eskuudot (ca- 20 kr).

- Fado kontserdipilet (rahvusmuusika) maksab 3000 eskuudot (ca- 240 kr).

- Metroopilet maksab 100 eskuudot (ca- 8 kr).

- Trammipilet maksab 160 eskuudot (ca- 13 kr).

- Jäätis maksab 150 eskuudot (ca- 12 kr).

- Tass kohvi maksab 150 eskuudot (ca- 12 kr).

- Vein maksab alates 290 eskuudost (ca- 23 kr) pudel.

- Portugali raamat maksab 1200 eskuudot (ca- 96 kr).

- Restorani hinnatase on sama, mis Eestis.