Mõjukus ja staatus ei ole ostetavad

OÜ IRA välja antav «Kes on Kes. Avaliku elu aastaraamat 2000» on tekitanud ajakirjanduses kahinaid tänu sellele, et ajakirjanik on arvanud -- maksan 1900 krooni ja saangi prominendiks. Nii lihtsalt see ei käi. Suur ollakse, suureks nimetamine üksi suureks ei muuda.

Viis aastat tagasi kartis mõnigi ärimees avaldada ajakirjanduses oma abikaasa nime või laste arvu. Ühiskond oli kauboikapitalismi lõppfaasis ja isikuandmete avaldamine muutis isiku haavatavaks. Mida aasta edasi, seda enam sai selgeks, et Eesti taolises väikses ühiskonnas toimub enamik olulisi kokkuleppeid ja tehinguid just isikute tasandil.

Avalik elu arenes, hakkas toimima vajadus tunda oma konkurente ja äripartnereid ka isiku tasandil. Pole saladus, et mitmed suured projektid on alguse saanud golfiväljakul, vastuvõtul või kooliukse ees last ootavate papade vestlusest.

Mõni aasta tagasi üüris üks firma spetsiaalselt galerii ja korraldas näituse avamise vaid põhjusel, et kaks teineteisega mujal mitte kokku puutuvat, kuid ometi võimalikust koostööst huvitatud ärimeest omavahel kokku saaksid. Et projekti ellu viia, pidid vastuvõtu korraldajad teadma, et härra, kellega nad koostööd teha soovivad, huvitub kunstist ja käib näitustel. Ehk siis -- kui äri on Eestis isiksusekeskne, on aeg tegijate täpseid isikuandmeid nendele samadele tegijatele kättesaadavaks muuta.

Riigi jaoks oluliste kodanike isikuandmeid edastavad teosed on olemas kõigis arenenud riikides. Kogu maailmas võtavad paljud «Who's Who» tüüpi väljaanded ettemaksu, millel on vaid üks eesmärk -- tagada teose tase ja kvaliteet. Pealtnäha «tasuta» analoogilised väljaanded ilmuvad üldjuhul mingi juba toimiva projekti lisana (organisatsiooni aastaraamat, telefoniraamatu lisa).

«Kes on Kes. Avaliku Elu Aastaraamat 2000» tahab koondada ligi pool tuhat mõjukat tegijat eri eluvaldkondadest. Selge on see, et taoline teos ei saa olla hall pehmekaaneline vihikuke. Selge on seegi, et isikud, keda «Avaliku Elu Aastaraamat» koondab, ei saa prominendiks 1900 krooni eest.

Ankeet andmete esitamiseks saadetakse neile, kes on avalikult tunnustust leidnud ja kelle tegevus on riiki miskitpidi mõjutanud. Praegu 500 ankeedisaanust on vastata jõudnud umbes neljandik. Nende hulgas ka Aadu Luukas, Olari Taal, Tiit Vähi, Andres Koger, Robert Lepikson, Jaan Kiivit etc. etc. Kõik need ligi kakssada inimest on prominendid nii ajakirjandusväljaannete arvates kui ka oma tegevusvaldkonnas.

Taoline teos sellise mõjusfääriga inimestest ei saa olla laiatarbekaup. Raamat ilmub piiratud tiraazhis ning on suunatud vaid selgele sihtgrupile -- prestiizhsete tegijate andmeid vajavad ikka need, kes ka ise tegijad on.