• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Must hobune ei kõlba riigipeaks

    Mõõdukate mõnus mõte läks vett vedama. Kohalikeks valimisteks sepitsetud loosung «Tarand presidendiks» ei toonud loodetud häältelisa. Samas käitusid mõõdukad oma presidendieelistust teatavaks tehes ausalt.
    Meie põhiseadus määrab §-s 65, et riigikogu valib vabariigi presidendi, kuid teeb §-s 79 selle kohustuse täitmise võimatuks, nõudes valituks tunnistatu taha riigikogu koosseisu kahekolmandikulist enamust ehk 101 võimalikust 68 toetushäält. Vastuolu on seda kummalisem, et nii põhiseaduse vaim kui kirjatäht sätestavad parlamentaarse demokraatia, mille toimimise eeldus on poliitiliste vastasleeride olemasolu.
    Kuni põhiseadust ei muudeta, ei suuda praegune nagu eelminegi riigikogu presidenti valida. Ka 2001. a septembris langetab otsuse ligi neljasajapealine kogu, mis moodustatakse riigikogulastest ja volikogulastest. Riigikogust lähevad sinna kõik 101 märtsis valitud, kohalike omavalitsuste volikogudest oktoobris valitud 3355st umbes iga kaheteistkümnes.
    Siiski juhtis mõõdukate kampaania tähelepanu tõsisele puudujäägile meie presidendi valimise seaduses. Andres Tarandi väljakäimisega tõmmati tema peale vastaste tuli. Ta astumisi ja istumisi jälgiti, ta minevikus soriti, teda laimati, ta peret mõnitati. Kui mõõdukad ei oleks ta nime ja pilti (ise ei kandideerinud Tarand ühtegi volikogusse) oma valimisvõitluses kasutanud, ei oleks teda torkima asutud.
    Kas mõõdukad tegid oma liidrile karuteene? Ma näeksin asjas teist külge. Tarandi kopsud-maksad katsuti läbi. Ja tulemus? Selgus ammu teada tõsiasi, et mees ei ole täiskarsklane. Seda kinnitab kasvõi paari aasta tagune protokoll: Tarand istus null-koma-millegi-promilliga autorooli ja politsei katkestas sõidu.
    Selgus muudki. Mõistaandmine, nagu määrivat väliskomisjoni esimees oma viinalembusega Eesti mainet välismaal, osutus blufiks. Tarand on viimasel kümnel aastal viibinud väljaspool Eestit sajakonnal vastuvõtul ja Eestis võib-olla tuhandel, riigi maine määrimise näidet ei suudetud sellegipoolest esitada. Purjusoleku süüdistust Islandil oli kerge kummutada, sest õhtusöögist on videolint. Veel olulisem: urgitsemistest hoolimata ei leitud niidiotsa, mille kerimisse andnuks sobitada kasvõi kahtlustusenagi sahkerdamist korterite, majade, maaga. Pärast kahekuist seismist prozhektorite vihkudes võib kindel olla, et Tarand pole kannupoisina võõrvõimu teeninud, ligimese koda, naist ega eeslit himustanud.
    Põhiseaduse juurde tagasi. Presidendikandidaadile esitatakse kaks tingimust. Ta peab olema sünnilt Eesti kodanik ja vähemalt 40aastane. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ja vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Niisiis saab riigikogu esitada maksimaalselt 4+4=8 kandidaati ja valimiskogu pooleteise tosina ringis.
    Samas ei ütle põhiseadus, millal kandidaadid teatavaks teha ja kelle hulgast neid valida. Mitte hüpoteetiliselt, vaid tegelikult võib sündida, et meie järgmiseks riigipeaks saab isik, kellest esimest korda kuuleme valimistepäeva hommikul. See võimalus tuleb välistada. Rahval, avalikkusel, meedial, presidendiks pakutu pooldajatel ja vastastel peab olema aega ning võimalust kandidaadi olevik-minevik läbi valgustada, ta plusse ja miinuseid vaagida. samuti peab kandidaadil olema aega ning võimalust end tutvustada, oma seisukohti ja tegusid selgitada, vajadusel kasvõi õigustada.
    Presidendi valimise seadus ootab riigikogult täpsustusi. Nagu riigikogu liikmete kandidaate, nii seadku ka presidendikandidaatide eelvaliku üles registreeritud erakonnad. Nii nagu esimeste kohta, nii esitatagu ka teiste kohta vastavad paberid valimiskomisjonile hiljemalt 45 päeva enne valimisi. Riigikogule ja valimiskogule jäävad nende põhiseaduslikud õigused ja kohustused.Valiku riigipea sõelumiseks saavad kogud teha meeste ja naiste hulgast, kes on avalikkuse kadalipust enne läbi käinud.
    Eesti kolmas president ei tohi olla must hobune. Mäng toimugu lahtiste kaartidega.
    Autor: Enn Soosaar
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Naftahiiud vajavad ellujäämiseks rohepööret
Naftafirmad on alustanud võidujooksu selle nimel, kes oma mustal kullal põhineva tegevuse suudab kõige kiiremini roheenergiale üle viia.
Naftafirmad on alustanud võidujooksu selle nimel, kes oma mustal kullal põhineva tegevuse suudab kõige kiiremini roheenergiale üle viia.
Hirmu ja ahnuse võitlus ehk tippude nipid kaosest võitjana väljumiseks
Hirmsad langused börsidel ja segane aeg loovad lisaks hirmule ka võimalusi sellest kõigest nii ettevõtja, juhi kui investorina kasu lõiga. Kuidas, nendele teemadele keskendusid selle nädala Äripäeva raadio kuulajate lemmikud. Siin on viis saadet sellest nädalast, mida tasub kuulata.
Hirmsad langused börsidel ja segane aeg loovad lisaks hirmule ka võimalusi sellest kõigest nii ettevõtja, juhi kui investorina kasu lõiga. Kuidas, nendele teemadele keskendusid selle nädala Äripäeva raadio kuulajate lemmikud. Siin on viis saadet sellest nädalast, mida tasub kuulata.
Venemaa peatas elektritarned Soome
Vene elektrimüügiettevõte RAO Nordic peatas täna öösel kell 1 elektritarned Soome.
Vene elektrimüügiettevõte RAO Nordic peatas täna öösel kell 1 elektritarned Soome.
Eesti Pank: märtsis oli kaupade ja teenuste käive aegade suurim
Eesti Pank teatas märtsi kohta tehtud kiirhinnangus, et kaupade ja teenuste käive kerkis aegade suurimaks.
Eesti Pank teatas märtsi kohta tehtud kiirhinnangus, et kaupade ja teenuste käive kerkis aegade suurimaks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.