Õige klaasipesuvedelik on talvel hädavajalik

Sügisesed vihmad on saanud autojuhtide nuhtluseks. Kindlaim viis klaaside puhastamiseks on kasutada klaasipesuvahendit (aerosoolis, pritspudelis või pudelis) ja puhastuslappi. Vähemalt kord kuu või kahe jooksul tasub klaase puhastada selliselt ka seestpoolt.

Igapäevaselt tuleb aga läbi ajada auto klaasipesusüsteemiga, kuhu valatakse klaasipesuvedelikku. Neid on suviseid, talviseid ja aastaringseid, saadaval nii kasutusvalmite kui ka kontsentraatidena.

Suvine klaasipesuvedelik peseb küll klaasid hästi puhtaks, kuid tuleb sügisel külmakindla vedeliku vastu välja vahetada. Need taluvad külma ja jagunevad temperatuuri alandava alkoholi järgi etanooli-, isopropanooli- või metanoolipõhjalisteks. Sõltuvalt sellest on vedelikel ka erinevad omadused.

Tuuleklaasivedeliku head omadused väljenduvad pesuvõimes, külmakindluses, tervisesõbralikkuses ja lõhnas. Pesemisomaduste osas on paremad metanoolipõhjalised, kuid paljudes Euroopa maades on see mürgine vedelik keelatud. Juba 4 ml metanooli (puupiirituse) sattumine organismi võib põhjustada pimedaks jäämise ja 30 ml on inimesele surmav. Kuid igati heade pesuomadustega on ka etanoolipõhjalised pesuvedelikud.

Kahtlase kirjaga või muidu väga odavat klaasipesuvedelikku tasuks vältida, sest see võib olla ohtlik nii tervisele, klaasipesusüsteemile kui ka auto värvkattele ja aknatihenditele. Klaasipesuvedelikus ja kogu pesusüsteemis ei tohi leiduda sadet, mille ilmnemine viitab kvaliteediprobleemidele.

Tuuleklaasivedelike külmakindlus on paljudele autojuhtidele mõistatuseks. See, mitu miinuskraadi üks või teine vedelik kannatab, ei olegi eriti oluline näitaja. Tähtis on, et seda saaks kasutada kuni 10 külmakraadini või mõni kraad allapoole, mil tekib soola sulatatavast lumest pori. Praktikas peetakse parimaks talvise tuuleklaasivedeliku külmumispiiriks --20...-21 °C, selline vedelik peseb hästi talvetingimustes ja kaitseb süsteemi pakase eest. Isegi madalama temperatuuriga pakane ei põhjusta süsteemi riknemist sellise vedeliku kasutamisel.

Miks siis ikkagi tekivad tuuleklaasi pesemisel mõnikord jäälilled? Klaasipesuvedelik on alkoholi vesilahus ja alkohol lendub kiiresti. Klaasi temperatuur alaneb külmaga ning sinna jäänud vesi külmubki hetkeks. Kui puhastushari on korralik, juhtub seda harva. Vältimaks eelkirjeldatud nähtust tuleb juhtida salongisoojendus tuuleklaasile ning mida jahedam ilm ja suurem sõidukiirus, seda ettevaatlikum tuleks olla klaasi pesemisel liikluses.

Suurema külmakindlusega vedeliku kasutamine ei anna oluliselt paremat tulemust, sest külma käes muutub alkohol liiga viskoosseks ja kasutusomadused halvenevad.

Autor: Heivo Viinalass