• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadus segab vett

    Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu sõnul laabub tollis praegu kõik plaanipäraselt ja järjekordi enam ei ole. ASYCUDA programm on saadud kiiremini tööle ja ka tolliterminalides pole enam ummikuid, rääkis Udu eile.
    Udu ei osanud öelda, kas olukorra stabiliseerumisel on suurem roll arvutitehnika töölehakkamisel või tollipoolses ettevõtjasõbralikumal seadusetähe tõlgendamisel. «Mul ei ole andmeid, kui suur osa kaubast ettevõtja juurde ladustamisele läheb,» sõnas ta.
    Ent nüüd on tekkinud olukord, kus mõne tolliametniku tahtest sõltub, kui kiiresti ja kui suuri kulusid kandes ettevõtja oma kauba kätte saab. Osa toimetusse helistanud ettevõtjaid leidis, et kui seadust saab mitmeti tõlgendada, võib see soodustada korruptsiooni tolliametnike hulgas.
    Ettevõtjaid ühendava kaubandus-tööstuskoja delegatsioon kohtub tolliküsimustes lahenduste leidmiseks rahandusministeeriumi ametnikega esmaspäeval.
    Ettevõtjail võivad lisakulud tekkida ka uue tollimisprogrammi tõttu.
    Jalanõusid importiva OÜ Donna Moderna juhataja Jüri-Ain Pello rääkis, et ASYCUDA programm tunnistas tema imporditud jalatsid punasesse koridori, mis tähendab, et tuleb teostada põhjalik kontroll. «Selleks et selle kauba saaks lahti tollida, pidin oma isikliku transpordiga tolliametnikud tollilattu kohale viima. Siis nad vaatasid, et jalatsid on ikka jalatsid ja viisin nad sadamasse tagasi. Tundub, et neile ei neile anta isegi mitte bussipiletite raha, autost rääkimata,» imestas importöör.
    Udu sõnul valib ASYCUDA kontrolliks saadava kauba välja mitme kriteeriumi alusel. «Mingi osa võtab ta juhuslikult, aga siis on ka mitmeid kindlaid kriteeriume, mida mina ausalt öeldes väga täpselt ei teagi. Kindlasti vaatab programm, kust on kaup toodud ja kes selle toob,» lausus Udu. Ta ei näinud midagi imelikku selles, et kauba omanik peab tollitöötajaid oma transpordiga tollilattu toimetama.
    Tartu jalatsitootja AS Samelin tegevdirektor Leida Kikka rääkis, et eelmisel neljapäeval toodud kaubad seisid neil eri tolliladudes kinni ning ettevõte oli sunnitud tootmise osal liinidel katkestama. «Üks meie kolmest liinist seisis kolm, teine kaks päeva. Selleks, et me tellijatele antud tähtaegadest saaksime kinni pidada, peame töölised laupäeval tööle kutsuma. Ma ei oska veel kogu kahju täpselt öelda, sest terminalidelt pole arved laekunud. Aga ega see väike ole,» sõnas Kikka.
    Eelmise nädala lõpus tekkisid tolliterminalides ummikud, kuna uue tolliseaduse tõttu hüppeliselt kasvanud kaubakogustega ei suudetud toime tulla: tolliamet otsustas seetõttu lubada ettevõtjatel maakleri esitatava deklaratsiooni alusel kauba ajutist ladustamist ettevõtte enda territooriumil, kuigi uues seaduses pole seda võimalust kirjas.
    Autor: Henrik Ilves
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Veljo Ipits: ma ei välista majanduslanguse tulekut
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.