Vaene valija on populismialdis

Venemaa asus reformide teele 1991. aastal. Nüüd, kaheksa aastat hiljem, on majandus endiselt õige nukras seisus. Mõne vähese erandiga on suured tööstusettevõtted jäänud hingitsema: toodavad vähe ega suuda töötajatele palka maksta. Meediaväljaanded on koondunud väikese grupi oligarhide kätte ning kaitsevad eelkõige oma omanike poliitilisi ambitsioone. Jälle peab Venemaa T?et?eenias sõda, mis näitab, et eelmisest traagilisest sõjast pole ta midagi õppinud. Inimeste keskmine eluiga on langenud arengumaa India tasemele.

Riik on kihistunud tohutu rikasteks, keda on suhteliselt vähe, ja vaesteks, keda on palju. Riigis vohab korruptsioon, kuritegevus ja rahapesu, kusjuures korruptsioonisüüdistused ulatuvad välja riigi juhtkonda.

Kõigele vaatamata on Venemaa peaminister Vladimir Putin optimistlik. Kasvama on hakanud tööstustoodang, rubla on stabiliseerunud ja riigitulud on suurenenud. Ent kuna rubla devalveerimise positiivne mõju hakkab varsti ammenduma ning lähenevad valimised tekitavad poliitilist ebakindlust ja peletavad välisinvesteeringuid eemale, siis on püsivast majanduskasvust veel vara rääkida.

Ukraina, kus sisemajanduse kogutoodang 1991. a võrreldes on langenud kahe kolmandiku võrra, mis paratamatult on halvendanud rahva elujärge, valib pühapäeval presidendi ja sellega ka riigi lähemate aastate arengu. Lõppvooru on pääsenud senine president Leonid Kut?ma, kes on hoidnud Venemaaga suhteliselt häid suhteid, kuid tüürinud riiki kindlalt iseseisvuse süvendamise ning Euroopa Liiduga ja NATOga suhete tihendamise suunas. Tema vastaseks on poliitikuna suhteliselt tundmatu kommunistide liider Petro Simonenko, kes on lubanud viia Ukraina riiklikku slaaviliitu Venemaa ja Valgevenega. Ukraina rahva arvamus on endiselt jagunenud territoriaalselt: esimeses valimisvoorus kogusid Simonenko ja teised vasakkandidaadid Ida-Ukrainas 45% häältest ning Kut?ma Lääne-Ukrainas 36% häältest. Vastaste võimalusi teises voorus hinnatakse võrdseks.

Valgevene president Aleksandr Luka?enko on 1991. a NSV Liidust eraldunud riigi juhtinud kindlal käel tagasi Venemaa rüppe, delegeerides järk-järgult võimu riikideülestele organitele ja summutades riigis igasuguse opositsiooni. Ehkki Valgevene valitsus püüab ametliku statistika abil jätta riigist mulje kui slaavi tiigrist, annavad lääne majandusanalüüsid Valgevene majandusest teise hinnangu. Peamiseks indikaatoriks peetakse Valgevene rubla kurssi, mis dollari suhtes ametlikult on 305 000 ja mustal turul 750 000 rubla.

Autor: ÄP