Tõnu Tramm • 11 november 1999

Vene ime käis Eestis suplemas

Ujumise selgeks õppinud Niva on harvaesinev nähtus isegi Venemaal, läinud nädalavahetusel võisid seda imemasinat tunnistada ka eestlaste silmad.

Paide lähedal karjääris sõudepaadi kiirusel supelnud Niva paistis eemalt nagu Vene maastur ikka, veest välja sõites tõusis masina kabiiniosa aga kahe ja poole meetri kõrgusele. Hiigelsuured rattad ongi võlujõud, mis eritellimusel ehitatud Nival uppuda ei lase.

Läinud nädalavahetusel Järvamaa messil näidatud imemasin on ehitatud eritellimusel Togliatti autotehase juures tegutsevas Bronto nime kandvas ettevõttes. Ka masinal ilutseb kiri «Niva Bronto», ehkki ametlikel andmetel kannab imeauto hoopis Niva 1922 Mar?i nime. Tema kere ja mootor pärinevad Niva 21213-lt, alusraam ja käigujaotussüsteem UAZ 469-lt. Masin arendab maanteel kiirust kuni 70 kilomeetrit tunnis, kiirusel 50 km/ h kulutab ta kütust ligi 19 l/100 km.

Auto paariks päevaks Eestisse toonud AS Lada Eesti turundusjuht Indrek Jakobson tunnistas, et piirivalvuritele ja metsameestele kuluks taoline masin soodes ja rabades sõitmiseks marjaks ära, kuid ametlikult neid Eestisse tuua ei tohi.

Registrisse ei võeta neid juba ebaloomuliku laiuse tõttu ning säärased monstrumid võivad meie kitsastel teedel kujuneda nii jalakäijatele kui teistele autojuhtidele tõeliseks hirmuks.

Kui keegi siiski sellise auto endale ainult soos sõitmiseks ostab ja numbrimärke külge ei keeragi, on tal oht seadusega pahuksisse sattuda. Samas pole kindel, kas metsamees on nõus taolise imemasina eest paarsada tuhat krooni lauale laduma.

Märksa inimlikum maastur, mida samuti nädalavahetusel Eestimaa südames esmakordselt näha sai, oli pikendatud kabiiniosa ja väikese tagakastiga Niva 2329. Ka sellele masinale ei ole veel ametlikku tüübikinnitust, kuid selle muretsemise osas on Lada Eesti juhid tunduvalt optimistlikumad. On täiesti võimalik, et tuleval aastal hakatakse taoliseid masinaid Eestis ametlikult müüma.

Palju huvi tekitasid ka mitmesuguste keretüüpidega Ladad, mis kandsid markeeringut 110 (sedaan), 111 (universaal), 112 (laugpära) ja 113 (universaal). Esimene neist on müügil juba ammu, teine peaks olema poolel teel Togliattist Aravetele. Kahe viimase osas pole veel päris täpselt selge, kas need jõuavad veel tänavu müüki, igatahes autoregistrist on tüübiloa saamiseks nõusolek antud. Väliselt on universaalkeredega 111 ja 113 täiesti ühesugused, kogu vahe seisneb mootorites. 111-l on kapoti all 1,5liitrine, 8 klapi ja Boschi sissepritsega mootor, 113-l on sama mootor 16 klapiga. See annab võrreldes 8klapilisega juurde enam kui 20 hobujõudu, ulatudes 95 hobujõuni.

Samuti oli välja pandud Ladadel muudetud esimest iluvõret, lisatud külgmised iluliistud jne. Tegemist pole siiski üleüldise face-liftiga, vaid lisavarustusega, mis maksab kokku ligi 20 tuhat krooni.

Põhivarustusega Lada 111 hind on 97 000 krooni ning sinna kuuluvad elektrilised aknatõstukid, kesklukustus, turvatalad ustes jne. Lisavarustuse hulka kuuluvad alarm, stereo, metallikvärv ja põhjamatid.

Hetkel kuum