ÄP fototoimetus • 14. november 1999 kell 22:00

Pensionireform jäi rööbastele

Valimiskasti juures käis esialgsetel tulemustel vaid 25% hääleõiguslikest kodanikest. Vaja olnuks vähemalt 50% valijate osalemine.

Vasakpoolse opositsiooni algatatud referendumi küsimus oli, kas valijad soovivad peatada valitsuse kavandatavat pensionireformi, mis näeb ette pensioniõigusliku ea tõstmise 62 aastale praeguselt 60 aastalt naiste puhul ja 57 aastalt meeste puhul ning seab piirangud töötavate pensionäride töötasule.

Kui loetud oli 57% häältest, oli hääletamas käinud 25 protsendist 95 protsenti hääletanud muudatuste vastu.

Kriitikud väidavad, et pensioniõigusliku ea tõstmine ja töötavate pensionäride karistamine süvendavad veelgi vaesust Läti elatanud inimeste hulgas. Opositsiooni survel muutis parlament läinud nädalal seadust sedavõrd, et pikendas üleminekuperioodi kõrgemale pensioniõiguslikule eale ning lubas töötavatel pensionäridel saada palka kuni 60 latti.

Andris ?kele paremtsentristliku valitsuse sõnul on pensionisüsteemi reform hädavajalik sotsiaalkindlustussüsteemi eelarve puudujäägi vähendamiseks, mis omakorda muudab keeruliseks riigieelarve tasakaalustamise. Eelarve puudujääk on paisunud üle 100 miljoni lati ning ilma majanduskasvu kiirenemise ja range kokkuhoiuta pole võimalik seda finantseerida.

Riigifinantside tasakaalustamisele võib Venemaa kriisi järel kuluda vähemalt paar aastat. Selgelt meeleheitliku moega abinõud nagu maksu kehtestamine karastusjookidele ja kohvile on tekitanud elanikkonna hulgas pahameelt ning pannud rahvusvahelised investorid ja institutsioonid kulme kergitama.

Autor: ÄP

Hetkel kuum