15 november 1999

Eestlase jaoks on bensiin liiga kallis

Autokütuste hinnast ja aktsiisist on viimasel ajal palju juttu olnud, proovingi siin vastata küsimusele, kas Eestis on bensiin kallis ja aktsiis kõrge võrreldes Euroopa Liidu riikidega.

Paljude arvates peaksid Eesti Õliühingu liikmed olema huvitatud kõrgest bensiini hinnast, kuid tegelikult see nii ei ole. Arvestades sellega, et marginaal selles äris ei ole eriti kõrge, ollakse huvitatud põhiliselt käibe suurendamisest ning siit ka huvi võimalikult madalate hindade vastu, et tarbijad ostaksid võimalikult rohkem autokütust.

Alustagem aktsiisist. Rahandusministeerium koostas aktsiisiseaduse lähtudes Euroopa Liidu direktiividest oktoobrist 1992, kus nähakse ette miinimumaktsiisimääraks 337 eküüd pliisisaldusega ja 287 eküüd pliivabade autobensiinide 1000 liitri kohta ehk vastavalt 5,27 ja 4,49 krooni liitri kohta. Praegu on Eestis aktsiisimäär 3 krooni liitri kohta ja 1. detsembrist tõuseb see 3.50ni. 2001. aasta 1. detsembriks peaks see tõusma 4.30ni. Vahe aktsiisimääras on tingitud euro kursi muutusest, kusjuures euro ja eküü väärtused on võrdsed.

Praegu on aga ELis käsitlemisel uus direktiiviprojekt, mis näeb ette aktsiisi miinimummäära tõstmise alates 2000. a 1. jaanuarist 450 euroni ehk 7,04 krooni/liiter. Kui see kehtestatakse ja meiegi püüame seda teha, siis praeguse hinnataseme juures kujuneks Eesti turul bensiini 95E hinnaks 12.81 ja diiselkütuse hinnaks 10.43 kr/l.

Vaadakem bensiini 95E aktsiisimaksu taset koos käibemaksuga ELi maades: kõrgeim on see Inglismaal -- 12,13 ja Hollandis -- 11,42 kr/l ning madalaim Kreekas ja Luksem-burgis -- vastavalt 6,48 ja 6,45. ELi 15 riigi keskmine on 9,79 kr/l, mis näitab, et kavandatav aktsiisi miinimummäär ongi peaaegu olemasoleva keskmine. Ka 95E jaehind on kõrgeim Hollandis -- 14,64 ja Inglismaal -- 14,32 ning odavaim Kreekas ja Luksemburgis -- vastavalt 9,40 ja 9,43. Eesti bensiini hinnaks nende arvutuste juures on võetud 8,05 kr/l.

Eeltoodust võiks ju teha järelduse, et bensiini hind Eestis on madal. Võrrelgem aga elatustaset ELi riikides. Võtame elatustaseme näitajaks tänavuseks prognoositud sisemajanduse kogutoodangu ühe elaniku kohta (The World in 1999, The Economist, Publi-cations, lk 81--88) ja vaatame, kui palju bensiini saab vastava maa elanik selle eest osta. Selgub, et taanlase jaoks on tema ostetav bensiin 5, rootslasele ja iirlasele 4, soomlasele 3,5 ja kreeklasele 2 korda odavam kui eestlasele.

Niisiis on vaatamata näilisele odavusele bensiin eestlase jaoks kallis. Seega peab igati tervitama minister Toivo Jürgensoni seisukohta, et aktsiisimäärad tuleb uuesti läbi vaadata ning üleminekuks ELi miinimumaktsiisimääradele tuleb taotleda üleminekuaega.

Hetkel kuum