Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA majandus nõrgal jääl
Miks peaks maailma rikkaim riik ülejäänud maailmast raha laenama? Kas selleks, et hoida üleval ostusurvet New Yorgi börsil? Või et toetada dollari kurssi? Isegi kui algselt niisugust kavatsust ei olnud, on mõju just selline, ja kõik mõtlevad hirmuga sellele, mis saab siis, kui valuutavoogude suund pöördub.
Ameerika Ühendriikide välislaene näitava maksebilansi puudujääk läheneb 4% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Nii suur ei ole see olnud 1987. aastast peale, mil USAs oli mäletatavasti suur börsikrahh. Kui maksebilansi puudujääk ei vähene, tuleb USA-l kas rohkem eksportida või vähem importida. Aga raske on ette näha seda muutust, ilma et dollar ja börs ei kukuks.
Osa eksperte väidab, et USA maksebilansi puudujääk pole seni probleem, kuni välismaalt laenatud raha läheb tootlikeks investeeringuteks. Ehk kasutades majandusprofessor Gustav Casseli definitsiooni «ei ela riik üle oma võimaluste niikaua, kui maksebilansi puudujääk on väiksem riigis tehtud netoinvesteeringutest».
Seda edasi arendades võib öelda, et riik elab üle võimaluste siis, kui kasutab laenuraha tarbimiseks ja mittetootlikeks investeeringuteks.
Kui kõik riigid finantseeriksid oma uusinvesteeringuid laenudega, ei oleks varsti enam järel ühtki säästjat, kellelt raha laenata. Praegu on üldreegel, et kreeditorideks on arenenud riigid, kes ekspordivad oma kapitali kiiresti kasvavatele arenevatele turgudele.
Praegune USA areng meenutab väga 1987. aasta oma -- kodumaine säästmine on väike, dollar on tugev, väliskaubandusdefitsiit kasvab, intressid tõusevad ja aktsiate tulukoefitsient (p/e) on rekordkõrge. Kas ajalool on kombeks korduda?
Et sellele vastust leida, tuleks muu hulgas selgusele jõuda, kas USA firmad on Euroopa ja Jaapani omadest tootlikumad investeerijad või on USA kui maailma juhtiv infotehnoloogia- ja internetiriik ise saanud arenevaks turuks, mis tõmbab ligi kapitali kogu maailmast.
Kui lugu on nii, siis võivad ameeriklased rahumeeli ülejäänud maailmast laenuvõtmist jätkata. Kui aga ei ole nii, siis on praeguse arengu vältimatuks tagajärjeks lähitulevikus börsikrahh ja dollari kukkumine.
Autor: ÄP