Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Servituudid kui asjaõiguslikud kasutamisõigused
Reeglina on isikul talle kuuluva asja üle absoluutne ja piiramatu võim, kuna ta ei pea arvestama võimalusega, et talle kuuluvale asjale omavad õigusi ka teised, ning omandi kasutamisel peab asja omanik hoiduma vaid üldiste huvide kahjustamisest.
Teatud juhtudel on aga isiku võim asja üle piiratud, kuna asi on koormatud teistele isikutele kuuluvate asjaõiguslike kasutamis- või realiseerimisõigustega (pandiõigus, ostueesõigus jmt).
Servituutide näol on tegemist asjaõiguslike kasutusõigustega, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel viisil õigus võõrast asja kasutada ning asja omanikul lasub kohustus taluda õigustatud isiku tegevust oma kinnis- või vallasasjal.
Servituute liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks sõltuvalt sellest, kas servituut on seatud kindla kinnisasja või isiku huvides.
Reaalservituudi puhul on alati tegemist kahe kinnisasjaga, koormatud ehk «teeniva» kinnisasjaga, ja kinnisasjaga, mille tarvis koormatis eksisteerib ehk «valitseva» kinnisasjaga. Maatüki koormamine reaalservituudiga toob kaasa selle, et koormatise järgseks õigustatud subjektiks on «valitseva» kinnisasja igakordne omanik.
Isikliku servituudi korral piisab vaid «teenivast» kinnisasjast, mida on individuaalselt kindlaksmääratud isikul õigus kasutada. Viimase puhul on omakorda oluline see, kas õigustatud isik võib lisaks asja kasutamisele omandada ka asja vilju või mitte, kuna selle tunnuse alusel jagunevad isiklikud servituudid kasutusvalduseks ja isiklikuks kasutusõiguseks.
Asja kasutusvaldajal on õigus saada ja omandada kasutatava asja vilju, näiteks omandada metsast puitu, aktsiatelt ja võlalt intresse jne. Seega garanteerib kasutusvaldus õiguse kõigile asjast saadavatele tuludele.
Asja koormamisel isikliku kasutusõigusega omandab õigustatud isik õiguse asja kasutada õiguseta omandada asja vilju.
Nii võib kasutusvaldaja anda kinnistul asuvat ja tema poolt kasutatava elamu rendile. Isikliku kasutusõiguse omanikul taoline õigus puudub. Küll võib aga viimane majutada sellesse elamusse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja kasutusvaldaja eest hoolitsemiseks.
Kasutusvalduse erisuseks võrreldes muude servituutidega on veel see, et kasutusvalduse esemeks võivad lisaks kinnisasjadele olla ka vallasasjad (auto, kinnistamata maal asuv ehitis), samuti üleantavad õigused (aktsiad, võlanõuded, väärtpaberid).
Aktsiate koormamine kasutusvaldusega annab kasutusvaldajale üksnes õiguse osaleda aktsionäri asemel kasumi ja seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, ning kasutusvaldaja ei omanda aktsiast tulenevat hääleõigust.
Lähtutud on siin sellest, et kasutusvalduse esemeks saavad olla vaid need õigused, mille kasutamine annab tulu. Muid servituute saab aga seada vaid kinnisasjadele.
Isikliku kasutusõiguse laialdast levikut piirab sellest tulenevate õiguste piiratus. Kehtiv rendiseadus muudab rendisuhted teatud mõttes asjaõiguslikes suheteks, sest rendiseaduse § 20 kohaselt jääb rent kehtima ka rendi objekti omaniku vahetumisel ning rendi sisu paljuski kattub kasutusvalduse sisuga. Seetõttu ei teki isikliku kasutusõiguse ja kasutusvalduse kui isiklike servituutidega niivõrd palju probleeme kui reaalservituutidega.
Autor: Ants Ainson