Silva Männik • 22 november 1999

Apananski põgeneb inimeste pilgu eest

«Andke kohe mu raha tagasi,» pragab vanaproua AB Elukindlustuse müügisaalis Vana-Posti tänaval. Käsi laiutavat müügiagenti nähes nõuab vanaproua «nat?alnikut».

Apananskit aga 40 miljonit krooni kaotanud seltside klientide saatus enam ei huvita. Uppuvalt laevalt põgenedes pääses ta vastutusest.

Mehe hõlma ei hakka ka järelevalveorganid. Kindlustusinspektsiooni juht Ellen Ridaste põhjendab seda seaduste puudulikkusega. Samas tegi rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm, mees, kellest sõltub uue kindlustusseaduse väljatöötamine, haltuurat AB Grupile.

AB Elukindlustus ja ASA Kindlustus pole Apananski loodud lühikese elueaga firmade hulgas mingi erand. Hulgikaubandus, vahendus, jalatsiäri, jogurti ja kohupiima tootmine, sanitaartehnika müük, polikliinik Tatari tänaval, tasulised tualetid Valli tänaval, pangandus ja kindlustus on vaid osa Apananski arvukate firmade tegevusaladest. Firmade saatus on valdavalt üks -- pankrot või likvideerimine.

Firmade endised töötajad Apananskist oma nime all rääkida ei soovi, viidates kartusele enda ja lähedaste pärast. Galantset härrasmeest, kes laitmatu käitumisega oskab kõrvalolevad meesterahvad oma kohmakuse pärast punastama panna, kirjeldavad Apananskit lähemalt tundvad inimesed sootuks teisiti.

Kõige tähtsamad on tema enda huvid, meenutavad Apananski mõttekäike ta endised kolleegid. Meeldiva suhtlemisoskuste tagant välgatas sageli Apananski alahindav suhtumine kõigi teiste vastu.

«Tema teab kõike paremini ja keegi teine ei tea, vaheteed ei ole olemas,» kirjeldab Swiss Re esindaja Mati Klaar.

Jäiga enesekindlusega alustas Apananski elujõus seltsides korraga mitmeid rahamahukaid projekte: uhke büroohoone ehitamine Tallinnas Maakri tänavale ja kontserni kuuluva AB Intechi liikluskindlustuse smart-kaartide väljatöötamine. Rahanappuse ees pigistas ta silmad kinni.

Klaar räägib, kuidas Apananski ja temaga sarnase ärisaatusega Polarise suuromanik Andres Bergmann teda elukindlustusseltside ühendamise rahastamiseks Gloriasse lõunale kutsusid. Kukkus aga välja nii, et Klaar ei saanud tulevikuunistustest pajatavate kindlustusgurude jutu vahele ühtegi sõna öelda. Raha jäi neil saamata.

«Apananski on tüüpiline 90ndate alguse ärimees, kes enesele suurt kasu nähes on valmis kasutama üldiselt mitte aktsepteeritud vahendeid,» kirjeldab teda üks Mart Laari endise valitsuse minister.

«Kuigi raha on veel vähe, on tal vaja seda kohe igal pool suurejooneliselt kasutama hakata ning luksuslikult tegutseda,» kirjeldab üks Apananski kolleegidest.

Oma suurimale kirele, elukaaslasele Marica Lillemetsale kingib Apananski 100 000krooniseid ehteid ja Bastioni moedemonstratsiooni esinumbrina poseeritud kleite.

Neid unelmatelugusid kuuldes meenuvad 40 miljonit krooni, mis AB seltsidest salapäraselt haihtus. Iisraeli pankades olnud klientide raha, mille tegelikus olemasolus paljud kahtlevad, liikus hüpoteeklaenudena tundmatusse palmipuudefirmasse, mille omanike ja raha kasutamise kohta ei oska või ei taha Apananski ühtegi seletust anda. Ta möönab vaid, et raha oli paigutatud tulusalt.

Ligi 7 miljonit krooni ASA Kindlustuse raha jäi seltsil saamata pärast otsust teha müügitööd AB Kindlustuse Grupi kaudu.

Seltse osta soovinud Venezuela investeerimisfirma esindaja Henton Figueroa meenutab, et Iisraeli raha, hüpoteeklaenud oli teema, mida Apananski kangekaelselt avaldamast keeldus. «Arvan, et ta tundis, et seltsid lähevad põhja, ja tahtis nad kiiresti edasi anda,» räägib Figueroa nurjunud läbirääkimistest. «Ta on väga hea läbirääkija, aga talle meeldib kõike ja kõiki juhtida ning oma mõtetest ei olnud ta valmis mingil juhul taganema.»

Apananski veenmisjõust räägivad ka Eesti juhtivpoliitikud, kellele ta alati lähedal on olnud. Oskus kõiki ära rääkida on teda vabastanud ka labasest pistise andmisest, arvavad poliitikud.

Head suhted olid Apananskil Savisaare valitsusega, kui 90ndate alguses oli kütuse- ja mitme teise äri jaoks vaja litsentse ja tippametnike poolehoidu. Tihedad kontaktid olid Apananskil Laari esimese valitsusega, kui teostus talle palju kuulsust toonud Iisraeli relvaost, mida Apananski on pidanud oma edukaimaks tehinguks.

Endine peaministri majandusnõunik Heido Vitsur räägib, et viimasel neljal aastal pole ta Apananskit aga võimukoridorides liikumas näinud. Vaid paaril korral mõne Iisraeli delegatsiooni saatjana. «Relvatehingu kuulsus oli võib-olla liialt suur, ta taipas, et valitsuse tehingutele polnud mõtet enam kaasa aidata,» arutleb Vitsur.

Samas jagatakse Apananski kohta ka kiitust. Seda valdavalt Eesti juudi kogukonna toetamise ning kümnendi alguses tehtud hea Eesti riigi suhtekorralduse eest Iisraeliga, kus ta Eesti delegatsioonidele mitmeid olulisi uksi avas.

Erinevate riikide uksi kulutab palju ringi reisiv Apananski senini.

«Kindlustus on üks tema vähestest huviobjektidest, tema tegevusvaldkonnad ulatuvad veel Venemaale, Lähis-Idasse, Skandinaaviasse ja mujalegi,» vihjab Apananskile teenust osutanud Margus Mets suhtekorraldusfirmast KPMS napisõnaliselt.

Apananski kinnitab kõrvalolevas intervjuus, et avalikkus ei saa tulevikus enam kuulda, mis ärisid ta ajab.

Vaid ühe vihjena tema osalustest maailma kivimikaevandustes ilutseb Apananski kabinetis kallihinnaline spektroliidist laud.

Samal teemal tänases lehes:

Apananski süüdistab seltside pankrotistumises riiki ja ajakirjandust

Apananski müüs AB Kindlustuse Grupi maa oma firmale

Ärieetika A ja B, hakka juhtidele pähe!

Hetkel kuum