Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiukoha luba keerukas saada
Riik andis ettevõtjatele tolliseaduse rakendumisega kaasnenud ummikute tõttu tolliterminalides ajapikendust, lubades kuni 10. jaanuarini kaupa ajutiselt ladustada tollimaakleri tehtava sisenemisdeklaratsiooni alusel ka kauba saaja juures.
Rahandusministeeriumi tollitalituse juhataja Marek Uusküla ütles, et ajapikenduse mõte oli anda ettevõtjatele aega seaduses sätestatud hoiukohtade asutamiseks. «Kehtestati üleminekuperiood, sest ühtegi hoiukohta polnud ning terminalid ei suutnud kogu kaubavooga hakkama saada,» rääkis Uusküla.
Uusküla lisas, et oma lao võiks hoiukohana registreerida suuremad importijad ja eriõigustega kauba sissetoojad. «Arvan, et potentsiaalseid taotlejaid on Tallinnas mitusada ja kogu Eesti peale me hindame tulevaste hoiukohtade arvuks kuussada,» lausus Uusküla. Ta ei soovinud anda hinnangut, kas 10. jaanuariks on piisaval määral hoiukohti tekkinud, et terminalid uuesti ei ummistuks.
Samas polnud vähemalt Tallinna tolliinspektuur eile õhtuks veel ühtegi hoiukoha pidamise luba ettevõtjatele väljastanud. Tolliinspektuuri juhataja asetäitja Toivo Tomingas lausus eile, et inspektuuris on kokku umbes 40 taotlust, kuid kõik nad on olnud puudulikult vormistatud. «Tundub, et ettevõtjad pole rahandusministri määruseid korralikult läbi lugenud. Oleme neid puudustest informeerinud telefoni teel, et asjaajamist kiirendada, meiepoolset venitamist küll ei ole,» kinnitas Tomingas.
Tolli poolt aktsepteeritud hoiukoha pidamise õiguse saamiseks peab ettevõtja tollile esitama dokumendid sisenemisdeklaratsiooni kasutamise õiguse kohta, lao detailsed plaanid ja laoarvestuse eeskirjad. Samuti soovib toll saada informatsiooni, mis on vajalik tollitagatise suuruse määramiseks. «Tagatise suuruse määrab inspektuuri viieliikmeline komisjon, kes arvestab ka kliendi varasema tolliga suhtlemise korrektsust,» rääkis Tomingas.
Tomingas oli nõus mitme ettevõtja arvamusega, et riik nõuab kauba hoiustamise eest liiga suuri garantiisid. «Nõuded on minu arvates mõnevõrra üle pingutatud ja minu poolest võiks tegelikult see praegu kehtiv ajutine kord püsima jääda. Aga määrus on määrus ja kuulub täitmisele,» märkis Tomingas.
Tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu märkis, et hoiukoha pidamise loa taotluste vähest arvu võib seletada asjaoluga, et tagatisenõue on paljudele liiga koormav ning odavam tuleb ajada asju tolliterminali kaudu.
Helvar Merca ASi juhatuse esimees Andres Palk lausus, et ettevõte soovib saada oma laole hoiukoha staatust, sest see kiirendab kauba kättesaamist. «Ega me ise ka täpselt ei tea, kuidas luba saab. Inimesed, kellega tollist neid asju ajame, on küll abivalmid, aga kuna asi on uus, siis ei tea ka nemad täpselt, kuidas kõiki protseduure teha,» leidis Palk.
Mööblifirma ASi Neiser müügijuht Heli Haruoja ütles eile, et läheb kolmapäeval tolliinspektuuri taotlusega anda ettevõttele sisenemisdeklaratsiooni esitamise õigus ja ettevõtte laole hoiukoha staatus. «Kui praegu saame maakleri abil kauba kätte, siis see võimalus kaob jaanuaris ära,» põhjendas Haruoja.
Ta lisas, et õigusaktides on arusaadavalt määratlemata, mille alusel tagatist määratakse. «Kui tagatist arvestatakse keskmise laoseisu järgi, siis võib see meie puhul ulatuda miljoni kroonini. See tundub ülekohtuselt suur, sest oleme kogu aeg maksud kohusetundlikult ära maksnud. Loodetavasti siin on võimalik mööndusi teha,» rääkis Haruoja.
Autor: Henrik Ilves