Paindlik Eesti ja globaalmajandus

Maailmamajandus globaliseerub ja riikide osatähtsus majandusarengus väheneb pidevalt. Ettevõtete huvid on ülemaailmsed ning kaubandus muutub enam rahvusvaheliseks, muutuvad ka globaalpoliitilised prioriteedid ning ühtlustub riikidevaheline seadusandlus. Liigutakse uute geopoliitiliste superriikide poole, mille eksisteerimise alus on majanduslik koostöö ja areng. Tootmine ja kaubandus on järjest vabamad regioonaalhuvidest, prioriteet suundub ühiskonnalt inimesele. Maailm ei ole enam riikide ja rahvaste kogum, vaid isikutest koosnev ühiskond. Kujuneb välja globaalne turg.

Eesti väike rahvaarv ning puudulikud ressursid koos naabruses paikneva Venemaa majandusest ja poliitikast johtuva poliitilise riskiga peletavad eemale suured investeeringud. Eestisse investeerimise üldine tase võib olla Balti riikidest suurim, kuid põhineb peamiselt suuremat kasumimarginaali taotlevatel keskmistel ja väikeinvesteeringutel. Kui Eesti suudab hoida maine atraktiivse, pole olukord halb, sest mõnel üksikul suurinvesteeringul põhinev majandus, millest jääks sõltuma kohalik poliitika, seaks kahtluse alla eesti rahvusliku identiteedi ning riigi tuleviku.

Eestis on vajaka rahvusvaheliselt tunnustatud ning kogemustega majandusteadlastest ja -juhtidest. 40 aastat plaanimajandust on tekitanud olukorra, kus meil on hulk majandust õppinud-uurinud inimesi, kuid puuduvad kogemused turumajandusest ning ärieetikast.

Kolmas probleem on auklik ning vasturääkiv seadusandlus. Majanduse harmoniseeritud pikaajaliseks arenguks on vaja selget, vasturääkivusteta ja rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlust. ELi astudes peaks seadusandlus vastama maailmas tunnustatud seadustele ning normidele.

Eesti väiksusel on ka eelised. Siinne paindlik ja mobiilne majandus on ideaalne uute majandusmudelite katsetamiseks ning innovatiivsete ideede rakendamiseks. Samas puuduvad liigsed ressursid totaalsete möödalaskmiste kompenseerimiseks. Majandama peab uudseid ideid kasutades, kuid teatud konservatiivsusega ning pideva kontrolli all.

Eesti majanduslikud ja poliitilised prioriteedid määrab geograafiline asend. Ebastabiilse poliitikaga Venemaa loob lisariske iseseisvusele ning stabiilsusele, kuid peibutab siia välisinvestoreid, kelle teadmised idanaabri turust on ebapiisavad. Eestil on tänu lähiminevikule teadmisi Venemaa turul läbilöömiseks, seega saame olla Ida-Lääne suhete vahendaja, mis annab maailmas hea reputatsiooni.

Läänes ja põhjas on meie naabrid jõukad Skandinaaviamaad, kus tööjõud on haritud ja efektiivne, kuid kallis. Eesti keskastme tööjõud on odavam, kuid kvaliteedilt sarnane, logistika vastab Euroopa nõuetele, kommunikatsioonivahendid on Ida-Euroopa parimad -- Eesti on hea koht allhangeteks. Allhangetega saadakse teadmisi rahvusvahelistest töökorraldusprintsiipidest ning turundusest, mis võimaldavad tulevikus oma majandust arendada.

Krooni fikseeritud kurss ning tasakaalustatud majandus- ja eelarvepoliitika loovad aluse Eesti ühinemisele ELiga, mis on ainuõige võimalus iseseisvuse ning majandusliku heaolu kindlustamiseks, samuti kindlustab see samm välisinvesteeringute sissevoolu jätkumise.

Eesti väiksust, mobiilsust, geograafilist asukohta ja etnilist mitmekülgsust arvestades peaks siinne rahvas ja tema valitud valitsus kasutama oma eeliseid just valdkondades, mis ei vaja suuri investeeringuid põhivarasse, vaid oleksid paindlikud, innovatiivsed ja kergelt ülekantavad teistesse majanduskeskkondadesse. Sellised tegevusvaldkonnad põhinevad arenenud kommunikatsioonivahenditel ja infotehnoloogial. Innovatiivsus eeldab suuremaid investeeringuid koolitusse, liberaalset majanduspoliitikat ning seadusandlust.

Pikas perspektiivis kaotab Eesti odaval tööjõul ja avatud majandusel põhinevad eelised, kuid selleks ajaks peaksime olema integreerunud Euroopasse ning saavutanud Euroopa keskmise majandusliku taseme. Suures süsteemis toimivad juba üldised seadused...

Autor: Alo Koop