Erik Samel • 28. november 1999 kell 22:00

Maareformi saab hoogustada

Kõige suurem töö on maareformis ees korteriomandi seadmistega, maa on vaja erastada 140 000 korteri all.

Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese arvates oleks mõistlik korteriomandi seadmist elanikkonnale mitte peale suruda. Sellisel juhul tuleks korteriomandi seadmisele kehtestada kindel tähtaeg (nt kaks aastat) ning nende majade osas, kus korteriomanikud pole organiseerinud maa omandamist, seada hoonestusõigus. «Pole mõtet kivist vett välja pigistada,» märgib Viies, «neile inimestele võib jääda õigus elada riigi- või munitsipaalmaal, miks mitte ka eramaal.» Hoonestusõigus on mõistlik seada seniks, kui hoone püsib elamuna.

Kui kohalik omavalitsus seab hoonestusõiguse, siis on kohalik omavalitsus ka maa omanik, mis tunduvalt lihtsustab ka näiteks territooriumi korrashoiu- ja restitutsiooniprobleemide lahendamist.

Teine lahendamist ootav küsimus on vabade maade enampakkumisel müügi organiseerimine. Nii saaks märgatavalt hoogustada eramuehitust. «Praeguse korra kohaselt tuleks teha väga palju piiratud enampakkumisi, protsessi käivitamiseks peaks ülejäänud maareform olema kas selgepiiriliselt määratletud või lõpetatud,» tõdeb Viies. Et linn saaks munitsipaalmaad müüa, peab riik andma otsustusõiguse kohalikule omavalitsusele. Tallinna maadest on praegu reformitud ligikaudu kolmandik. Vladimir Viiese hinnangul tekib lähiaastatel vabade maade müügiga võimalus hulgaliselt uute eramute rajamiseks Tallinna.

Maa ostueesõigusega erastamine on Tallinnas jõudnud kolme neljandiku peale. Jäänud on palju selliseid juhtumeid, kus omandireformiamet on omalt poolt kõik teinud (tehtud on maa erastamise korraldus, katastriüksus jne) ja jäänud on veel viimane samm -- lepingu allakirjutamine. Maa erastaja aga ei tule mitmesugustel põhjustel lepingut sõlmima.

Probleemi lahendamiseks hakatakse Tallinnas avaldama nimekirju majadest, mille maa erastamine on seisma jäänud. Aastaks 2001 on pealinnas kavas maa ostueesõigusega erastamine valdavas osas lõpule viia.

Lahenduse peavad saama kõik maa erastamiseks esitatud avaldused. Kokku oli neid näiteks Tallinnas esitatud ligikaudu 25 000, positiivse lahenduse saab neist umbes 15 000. Mitu tuhat avaldust on dubleeritud, järelikult on kohtuvaidluste vältimiseks omavalitsustel vaja hakata tegema ka negatiivseid lahendusi.

Vt. ka joonist:Maa ostuõigusega erastamine Tallinnas mullusest tempokam

Vt. ka tabelit:

Maakatastris registreeritud katastriüksuste arv

Hetkel kuum