Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötajate rahulolu on tähtis
Järjest rohkem ettevõtteid kasutab töötajate rahulolu-uuringut, et organisatsiooni edukamalt tööle saada.
Tallinna Piimatööstuse personalijuhi Sirje Vaha sõnul on ettevõttes rahulolu-uuringuid tehtud juba mitu aastat. 1996.--1998. aastal tehti nn pikad töörahulolu uuringud, mille käigus mõõdeti 21 parameetrit töökorralduse, infovahetuse ja inimsuhete valdkonnast. Eelmise aasta sügisel tehti ka üks lühike uuring, mis haaras kontrollgruppi (42 inimest) ning mille ajal mõõdeti 6 parameetrit. Rahulolu-uuringute abil saab Vaha sõnul mõõta tegelikku olukorda ettevõttes. Samuti saadakse informatsiooni selle kohta, mis on inimestele tähtis ning saab kaasata töötajad ettevõtte arendamisse/parendamisse.
Eesti Ühispangas tehti laiaulatuslik töötajate rahulolu uuring esimest korda selle aasta suvel. Eelnev kiire areng (liitumised jne) ei võimaldanud sellisele uuringule piisavalt ressursse pühendada, kuid tänavu suvel saabus paras aeg rahulolu-uuring läbi viia, märgib Ühispanga avalike suhete asejuhataja Andres Aarma. Tulemuste põhjal pandi paika tegevuskava umbes aastaks, et esilekerkinud probleeme lahendada. Näiteks tõid töötajad esile selle, et informatsioon ei liigu organisatsiooni sees piisavalt kiiresti. Info leviku parandamiseks on pangas võetud ette mitmeid samme (nt Intraneti täiendamine). Paari kuuga on Intraneti kasutatavus Ühispangas kasvanud koguni kuus korda.
Tänases maailmas pööratakse suurt tähelepanu töötajate rahulolule oma tööga. On leitud, et rahulolematud töötajad on väheefektiivsed ja ühtlasi lõhuvad teiste töömeeleolu. Ka Eestis on tööga rahulolu teemat hakatud avastama. Rahulolu suurendamisele keskendumiseks on mitu head põhjust. Üks põhjus on kindlasti see, et rahuloluindeksi mõõtmine ja teistele avalik teadustamine on maailmas moes. Märksa sisulisem argument on see, et teatavasti hakkavad hea palgasüsteemi puhul paremini töötama ainult need, kes on oma tööga rahul.
Selleks, et töötajad oma tööga rohkem rahul oleksid ja efektiivsemalt töötaksid, on vaja täita vähemalt kolm tingimust. Esiteks on vaja, et organisatsioonis oleks selge teadmine, mida töötajatelt nõutakse. Teiseks on vajalik, et ametikohtadel töötaksid inimesed, kelle kompetents ja väärtused vastavad ametikohal nõutavatele. Kolmandaks on vajalik, et töötajatel on tegevuskava oma karjääri arendamiseks. Võib arvata, et tüüpiline Eesti töötaja pole oma tööga rahul. Paljud firmad on tõsiste strateegiliste valikute ees, nõudmised töötajale pole piisavalt määratletud ja karjääriplaane pole sõnastatud. Juhtidel, kes nendele küsimustele oma aega ja energiat pühendavad, on homme kõrgema rahuloluga töötajad.