Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Torm tegi ettevõtetele liiga

Järvakandi klaasivabriku öine ja hommikune vahetus olid eile tööta, sest klaasivannide jahtumise tõttu jäi tootmata ligi pool miljonit pudelit ja purki, tunnistas eile mõrult ettevõtte tegevdirektor Esko Härkönen.

Alles eile kell üks päeval jõudsid Järvakandi klaasimeistrid häälestada seiskunud pudeliliini, sest voolu ootamatu katkemine päev varem põhjustas hiiglaslikus sulatusnõus kuni 1600 kraadini kuumutatud klaasimassi jahtumise.

Härköneni sõnul peab tootmisliinile langeva klaasipisara temperatuur mahtuma kahe kraadi vahemikku, millest suurem kõrvalekalle sunnib tootmist peatama.

Eile lõuna ajal töötas klaasivabrikus tavalisest suurema koormusega klaasipurusti, sest sajad pudelid osutusid tootmisliini häälestamise tõttu praagiks ning need jahvatati kohe pärast liinilt tulemist klaasipuruks.

Järvakandis katkes vool üleeile kell 21.45 ning esimene toodang pakiti taas alles eile kell kaks. Härkönen ütles eile, et ta teavitas kõiki järgnevate vahetuste töölisi eriolukorra võimalusest, sest ilmateade tõotas sama hävitavat tormi ka järgnevateks öödeks.

Klaasivabrikul on kaks tagavarageneraatorit, mida eile hoiti ootamatu voolukatkestuse kordumise puhuks pidevalt töövalmina.

Tallinnas olid valitsuse ministrid eelmisel ööl valmis välja kuulutama eriolukorda riigis, kui tormikahjustustes ja elektrikatkestustes oleks saanud tugevasti kannatada rohkem kui kolmandik Eesti territooriumist.

Tallinn sai üksnes puude murdumise tõttu pessimistliku hinnangu kohaselt kuni paarkümmend miljonit krooni kahju, teatas eile linna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann. «Kõikides Tallinna linnaosades murdus kokku 218 puud, nendest pooled Pirital,» rääkis Valdmann.

Elektrikatkestuste tõttu Tallinn tõenäoliselt suurt rahalist kahju ei kanna, sest voolu taastamine on hooldusfirmadele igakuiste maksetega tasutud teenus. Korraliku tänavavalgustuse taastamiseks kulub Valdmanni hinnangul vähemalt paar päeva.

Eile hakkasid esimesed kahju kannatanud esitama korvamisnõudeid kindlustusseltsidele. Pille Eikner Leks Kindlustusest ütles, et eile õhtuks oli nende seltsile laekunud 12 nõuet, millest seitse pärines Tallinnast. Suurim kahju ulatus 60 000 kroonini tormi poolt ära viidud plekk-katuse eest. Omapäraseim õnnetusjuhtum toimus Tallinnas, kus Teaduste Akadeemia hoone korstna tornikujuline ilukate kukkus Soome saatkonna auto peale.

Eikner lisas, et mõned kliendid on üritanud taotleda ära puhutud katuste kahjunõuete pööramist ehitajate vastu. «Üleeile tekkinud kahjud olid meie hinnangul selgelt loodusjõudude tekitatud, milles ei saa süüdistada ehitajaid või alltöövõtjaid,» ütles ta.

Voolu tõrgeteta andmiseks kõikidele Eesti Energia klientidele kulub terve nädal, sest kiiremini ei jõuta tormikahjustuste avastamiseks läbi käia ligi 60 000 kilomeetrit jaotusvõrgu ja ligi 5000 kilomeetrit põhivõrgu elektriliine. Eesti Energia saatis eile lisaks 500 remondi ja avariibrigaadi töölisele tormikahjustusi kõrvaldama ka ligi 50 kontoritöötajat.

Eile varahommikuks oli Eestis vooluta ligi 60 000 klienti, sest viiendik riigi 15 000 alajaamast ei saanud elektrit. Kella neljaks oli rikkis alajaamade arv vähenenud kolm korda.

Hinnanguliselt suurima kahju osaliseks sai Läänemaa, sest jäi ülemöödunud öösel Lihula alajaamas toimunud avarii tõttu koos Saaremaaga täielikult ilma elektrita.

Läänemaa Elektrivõrkude ASi tootmisjuht Tiit Maar ütles, et tema ei oska kõikide rikete kõrvaldamise aega nimetada, sest uusi avariiteateid tuleb kogu aeg juurde. «Õhtul väljakutsete arv suureneb, sest õhtused kojujõudjad avastavad, et voolu pole,» selgitas Maar. «Öösel me tööd teha ei saa.»

Taebla vallas tegutseva jõusöödatehase Farm Plant juht Harri Klemm ütles, et tema ettevõttel jäi eile valmistamata 12 tonni jõusööta, sest öösel läks elekter ära. Samuti polnud võimalik hommikul alustada jõusööda laadimist kauba järele tulnud veokitele, sest laadurid töötavad elektriga. «Veerand tunni jooksul polnud võimalik elektrivõrkude dispet?erile helistada, sest liin oli teiste hädaliste kõnedega kinni,» lisas ta.

Viimati tekitas torm sarnaseid kahjustusi 1984. aastal.