Viktoria Korpan • 2 detsember 1999

Linuxi buum kogub hoogu

Järgmise aasta alguses esitleb ASE Computers Linuxi eestikeelset versiooni, mille muudab köitvaks arvutite operatsioonisüsteemi tasuta pakkumine. Eestis on end selle nädalaga Linuxi testijaks registreerinud enam kui 500 inimest.

ASE Computersi kaubamärki kasutava ASi Täiustatud Programmvara müügijuht Aleksander Solts ütles, et kuigi praegu kasutab Eestis Linuxit vähem kui üks protsent arvutikasutajatest, on huvi eestikeelse versiooni vastu suur.

Solts leiab, et Linuxi levikule seab piirid Microsofti sooduskampaania Balti riikides ja piraattarkvara vastu võitleva organisatsiooni BSA kampaania. Windows 98 legaliseerimine maksab soodushinnaga umbes 2500 krooni.

«Ettevõtjad on kulutanud raha Microsoftile ja nad ei hakka seda kohe Linuxi vastu välja vahetama,» lausus Solts. «2002. aastal on aga Linuxil ja Microsoft Windowsil võrdne kasutajate arv,» prognoosis ta.

Kaheksa aastat tagasi Helsingi Ülikooli tudengi Linus Torvaldsi hobi korras loodud operatsioonisüsteemi on nüüdseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 mln inimest.

Soome Linuxi arendaja SOT Linuxi tegevdirektor Santeri Kannisto ütles, et praegu on Soomes ca 10 000 Linuxi kasutajat ja see arv kasvab väga kiiresti.

«Eestis pole kommertstarkvara ostmine kõigile firmadele taskukohane ja käimasolev BSA legaliseerimiskampaania sunnib kokkuhoidlikumaid firmasid mõtlema alternatiivsete lahenduste peale,» väitis Eesti Linuxi juhataja Ivar Smolin.

Metalltorusid müüva ASi Uweko juhatuse esimees Eddy Lainurm lausus, et ta võtaks küll Linuxi kasutusele, kuid on just värskelt soetanud Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi.

«Mina kui firmajuht olen legaliseerinud oma tarkvara, kuid Microsoft Office'it ei kasuta,» rääkis Lainurm. «Olemas on tasuta kontoritarkvara StarOffice, mis on sama hea ja kokkuhoid on märgatav.»

StarOffice'it eelistades hoiab firmajuht kokku umbes 5000 krooni ühe arvuti pealt.

Linux on seni tuntud kui arvutiasjatundjate kasutatav operatsioonisüsteem, kuid tal on eeliseid võita populaarsust ka tavatarbijate hulgas.

«Mulle meeldib Linuxit kasutada, kuid algajale võib see olla suhteliselt keeruline,» rääkis TTÜ Kõrgema Majanduskooli informaatika õppejõud Inge Leesmann. Tema sõnul sobiks Linux ka firmasse, kuna selles operatsioonisüsteemis on võimalik ühendada omavahel mitu arvutiterminali. «Eelis on ka see, et Linux on praktiliselt viirusevaba ja Windowsist turvalisem,» lisas Leesmann.

Microsofti esindajad on tunnistanud, et kontserni põhiliste konkurentide nimekirjas on lähiaastatel Linux ja Suni StarOffice, mis mõlemad on tasuta.

Microsofti Euroopa, Kesk-Ida ja Aafrika regiooni president Michel Lacombe ütles eelmisel nädalal, et Microsoft ei kavatse lähemas tulevikus eestikeelset tarkvara luua, põhjendades seda kõrge piraattarkvara olemasoluga ja väitega, et see ei tasu ennast suurkorporatsioonile ära.

«Hetkel on maailmas Windowsi ja Linuxi vahel suur vastasseis,» rääkis Ivar Smolin. «Ennustusi on mitmeid, nende paikapidavust näitab aeg. Aga juba on mitmed suurfirmad, nagu IBM, Compaq, Hewlett Packard ja Silicon Graphics, teatanud oma toetusest Linuxile.»

Linuxi levitajad teenivad uut operatsioonisüsteemi tutvustavate raamatute, vastava koolituse ja klienditoetuse pealt. Linuxi käsiraamat, CD-ROM ja kolmekuuline klienditugi maksavad kokku 700 krooni.

Vt. ka joonist: Linuxi miinused ja plussid võrreldes MS Windowsiga

Hetkel kuum