Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasvu tagab välisraha sissevool
Äripäeva analüütiku Toomas Truuverki sõnul annab majanduse kasvufaasi jõudmisest tunnistust rahapakkumise suurenemine. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on rahapakkumine suurenenud 9%, selle aasta teise kvartaliga võrreldes on kasv olnud 6%. Erinevaid SKT komponente analüüsides võib kolmanda kvartali kasvutempoks prognoosida 1--2%, märkis Truuverk.
Majanduskasvust annab tunnistust ka ekspordi ja tööstustoodangu mahu kasv, rääkis kolmandaks kvartaliks 1,5--2% majanduskasvu prognoosinud Ühispanga analüütik Jelena Normak. Ta märkis, et edasise majanduskasvu valupunktiks jäävad investeeringud põhivarasse.
Ettevõtjad ise on avaldanud arvamust, et teisel poolaastal investeeritakse põhivarasse vähem kui aasta esimese kuue kuuga. «Vanade seadmetega ei ole võimalik toodete kvaliteeti parandada, see aga on põhiline ekspordivõimelisuse tagaja, märkis Normak ja lisas, et järgmiseks aastaks võiks siiski prognoosida ekspordi kasvu võrreldes impordiga, seda kasvõi imporditollide kehtestamise tõttu.
«Eesti majanduse edu pant on välisinvesteeringud,» kinnitas Suprema analüütik Veikko Maripuu, kes kolmanda kvartali majanduskasvuks prognoosis 2,2%. Põhiline ülesanne on tagada välisinvesteeringute sissevool ka siis, kui suured erastamisprotsessid on läbi, lisas ta. Kui erastada enam midagi ei ole ning välisinvesteeringud peatuvad, väheneb rahapakkumine, likviidsus kaob, intressimäärad tõusevad, mis lööb kohe valusalt reaalsektorit, rääkis Maripuu.
«Reaalmajanduses ei ole pilt sugugi rõõmustav,» ütles majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Maria Hinrikus. «Eriti suur tagasiminek on olnud tööstuses, seetõttu võib järgmistel perioodidel oodata kasvu. Alanud on struktuurimuutused, aga uute harude esilekerkimist ei ole näha,» kirjeldas ta. Tööstuse kasvust sõltub aga põhiliselt majanduskasvu tagaja ekspordi baas. Ekspordi suurendamiseks Läände tuleb täita Euroopa Liidu siseturu nõudeid, mis tähendab ettevõtjate jaoks tihti ka mittetootlike investeeringute olulist suurenemist, märkis ta.
Arvestades võrreldavaid perioode, on järgmise aasta esimeses kvartalis potentsiaal teha 10--12protsendine hüpe tööstustoodangu müügi puhul, lausus Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk. «Eesti majandus on elujõuline ja kohanemisvõimeline,» ütles ta. «Asjad võiks segamini lüüa praeguse valitsuskoalitsiooni lagunemine,» lausus Reisenbuk.