Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omanik teeb firmad paljaks
AS Kalev on sunnitud lähemal ajal maha kandma kuni 40 mln krooni ulatuses laene ettevõttega seotud firmadele, mis on läinud tühja auku. ASi Tallinna Piimatööstus omakapitali puudujääk on erinevatel hinnangutel kuni 100 mln krooni.
Kalevi ja Tallinna Piimatööstuse nõukogu liige Oliver Kruuda ütles, et Kalevi uus nõukogu vaatab tõsiselt üle, mida teha ettevõtte kahjumit tootvate tütarfirmadega Venemaal. Samas on Kalevi omanikud andnud nendele ettevõtetele laenu üle 20 miljoni krooni, viimane laen väljastati Moskva kondiitrivabriku Bogatõr offshore-firmast osanikule käesoleva aasta alguses.
Bogatõri aktsiatest 50% omav offshore-firma Kim Amsterdam on registreeritud Neitsisaartel. Kalevi omanikud on pidanud juba ühe firmale antud 5 mln krooni suuruse laenu eelmisel aastal maha kandma. Tänavu jaanuaris sai firma taas laenu, seekord 11 mln krooni.
Kaleviga seotud isikute sõnul pole Bogatõri omanikele antud raha võimalik tagasi saada, kuna Moskva tehas on ettevõtte teist 50% kontrollivate Vene ärimeeste kontrolli all.
«Jõuline laienemise plaan Venemaal ei pidanud paika,» sõnas Kruuda. Samas väitis ta, et väljastatud laenud Venemaale ja Ukrainasse pole lootusetud.
Kolmandikku Kalevi aktsiatest omab Ühispank. Kalevi aktsiate tagatisel on võtnud pangast repolaenu ka Epeks.
Ühispanga krediidivaldkonna juht Andrus Kimber ütles, et kuna Kalev on avalik ettevõte, puudub pangal õigus ja võimalus kommenteerida Kalevi tehinguid. «Samas ei saa eitada, et Kalevi varasem juhtkond on teinud ettevõtte juhtimisel vigu,» väitis ta.
Eile vabastati ametist Kalevi juhatuse esimees Boris Oks. Oks on varem kutsunud ajakirjanduses Kalevi omanikke üles ettevõttest mitte lüpsilehma tegema ja sealt raha välja võtma, vaid viima ettevõtte kasumisse. Tänavu esimesel poolaastal oli Kalevi konsolideeritud kasum 147 000 krooni, eelmise aasta lõpetas ettevõte 73,4 miljoni kroonise kahjumiga.
Eelmise aasta lõpul andis Kalev 14 mln krooni väärtuses toodangut edasimüümiseks Pärnu hulgimüügifirmale Kanpol. Kanpoli suurosanik on OÜ Halliktee, kes spondeeris Keskerakonda kohalikel valimistel 472 000 krooniga. Samas võlgneb Kanpol Kalevile koos 5 mln kroonise laenuga kokku 12 mln krooni. Viimasest laenust on Kanpol tasunud praeguseks umbes 4 mln krooni.
Ettevõtte krediidiraporti andmeil oli Kanpoli majandusseis käesoleva aasta esimesel poolaastal nõrk. Sama kinnitas ka Pärnus tegutseva kaubandusfirma Neptun juhatuse esimees Elmar Lepp. «Aasta algul neil justkui oli raha, aga praegu on nende sortiment küll viletsaks jäänud,» kommenteeris ta. «Järelikult pole kauba sisseostmiseks raha,» ütles Lepp.
Kanpol võlgnes maksuametile 1. novembri seisuga 340 000 krooni.
Oliver Kruuda lausus, et tema teada maksab Kanpol praegu Kalevile võlga tagasi. Kanpoli majandusraskustest polnud Kruuda teadlik.
Tallinna Piimatööstus on olnud juba ligi aasta müügis ja ettevõtte hind on negatiivse omakapitali tõttu vähenenud üle kolme korra 100--200 miljoni kroonini. Ettevõttest huvitunud investoreid on kohutanud ka keerulised käendused tütarfirmadele ja Tallinna Piimatööstuse nõukoguga seotud isikutele.
Ühispank on andnud Epeksile ja temaga seotud toiduainetetööstuse ettevõtetele laenu kokku ligi 200 mln krooni eest.
Andrus Kimberi sõnul on Ühispangal täielik ülevaade Epeksi ja Tallinna Piimatööstuse väljastatud käendustest, kuid ta ei saa neid kommenteerida. «Äripäeva pakutud käenduste maht on üle paisutatud,» ütles Kimber.
Oliver Kruuda väitel on Äripäeva välja pakutud Epeksi ja temaga seotud ettevõtete võlgnevused suurusjärgu võrra väiksemad ja mingit raha kantimist Kalevist ega Tallinna Piimatööstusest ei toimu.
«Mul on täpselt nii palju raha, et oma perele keskmisest veidi parem äraelamine kindlustada,» ütles Kruuda. Ta kinnitas, et on maha müünud ka ajakirjanduses pahameeletormi põhjustanud luksuskaatri.
Küsimusele, kes vastutavad Epeksile ja Talinvestile väljastatud laenude eest, vastas Andrus Kimber, et neid ei saa vaadelda eraldi panga poolt väljastatud ülejäänud laenudest ja seda on tehtud vastavalt krediidiasutuste seadusele ja Ühispanga laenude väljastamise tingimustes kehtestatud korrale.
Äripäev pakkus ka antud artikli juures avaldatud skeemi Ühispangale kommenteerida, kuid panga krediidivaldkonna juht teatas avalike suhete esindaja vahendusel, et nii toimides rikub pank krediidiasutuste seadust.