Mäng sajandi suurkujult

Pilet käesoleva sajandi suurima dramaturgi Luigi Pirandello aegumatule armukadedusdraamale või iirlasest absurdiklassiku Samuel Becketti «Lõppmängule» on enne aastavahetust hea kingitus sõpradele või tuttavatele.

- Homme esietendub Linnateatris XX sajandi suurimate dramaturgide hulka kuuluva Luigi Pirandello näitemäng «Täna õhtul improviseerime». Pisaraid ja koomikat pakkuvat vaatemängulist lugu näeb publik vaid loetud arv kordi.

Esituskordade vähesuse põhjus on lavastaja Jaanus Rohumaa sõnul see, et näitemäng on EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lennu bakalaureuselavastus ning kui kursus kevadel lõpetab, on neid sügisel väga raske jälle kokku korjata.

Tüki kohta ütleb Rohumaa, et 1929. aastal kirjutatud «Täna õhtul improviseerime» jõuab eesti lavale esimest korda ning tema leidis alles hiljaaegu eesti keelde tõlgitud näidendi Näitemängu Agentuurist. Lavastamise poole pealt tunnistab Rohumaa, et noorte näitlejatega töötamine on huvitav ning tema kui lavastaja jaoks väga suur väljakutse.

Näidendi tegevus toimub Itaalias, kus lavastaja doktor Hinkfuss on kutsunud kokku grupi näitlejaid, et kanda üheskoos improviseerides ette üks Luigi Pirandello vana novell. Hoolimata esialgsetest protestihüüetest, tülitsemisest ja loobumismeeleolust elavad näitlejad oma rollidesse sisse ning toovad meie silme ette kirgliku ja sünge armukadedusdraama kahe ilmasõja vahelisest Sitsiilia väikelinnast.

Rohumaa lisab, et Luigi Pirandellot ei kutsuta asjata sajandi klassikuks ning tal on tänapäevalgi meile oma õpetlik sõnum edasi öelda.

Esietendus 11. detsembril Tallinna Linnateatri väikeses saalis

Lavastust mängitakse ainult 30 korda

- autor Luigi Pirandello

tõlkija Anne Kalling

lavastaja Jaanus Rohumaa

kunstnik Mae Kivilo

- doktor Hinkfuss -- Roman Baskin

perekond La Croce:

- isa, härra Palmiro -- Janek Joost, Margus Prangel

ema, proua Ignazia -- Kersti Heinloo

tütred:

- Mommina -- Maarja Jakobson

Totina -- Piret Simson

Dorina -- Ingrit Vaher

Nené -- Katrin Pärn

lauljatar -- Eva Püssa

ohvitserid:

- Rico Verri -- Tambet Tuisk

Pomarici -- Andres Mähar

Pometti -- Janek Joost, Margus Prangel

Sarelli -- Ranet Rees

Mangini -- Tarmo Prangel

- Eile esietendus Eesti Energeetikamuuseumis Samuel Becketti «Lõppmäng», näidend, mida autor peab ise kõige armsamaks.

Lavastaja ja instseneerija Mati Unt ütleb, et ta on Becketti näidendite vastu kogu aeg huvi tundnud, kuid «Lõppmängu» lavastamise mõte tekkis tal seoses millenniumiga, sest näidendi tegevus toimub väljaspool konkreetset ruumi, mil on käes maailma lõpp ning akna taga on suur veeuputus.

Becketti teksti kohaselt peaks olema laval neli tegelaskuju, kuid Unt jättis lavastusest kaks tegelast välja. «Jõuab siis kõike siin ilma peal teha,» põhjendab lavastaja ise Ema ja Isa väljajätmist. Samuti tõi Unt lavale naistegelase, kuigi Becketti variandis peavad dialoogi kaks meest.

Unt ütleb, et Beckett ei tahtnud tõesti näha oma lavastustes naisi, kuid laval toimuv polegi abielusuhe. Samas lisab ta, et kahe mehe vaheline dialoog võtab jälle homoseksuaalse varjundi ning seda ju ka Beckett ei mõelnud.

Ebahariliku mängupaiga kohta ütleb Unt, et Energeetikamuuseumi leidis lavastuse jaoks Ingo Normet. «Draamateatri väike saal ongi ammendunud,» on Unt rahul.

Millenniumi ja maailmalõpu kohta arvab aga Unt, et paljud protsessid võivad kord plahvatada ning teda muuseas üldse ei huvita vaidlused, kas sajandivahetus on sel või järgmisel aastal.

esietendus 9. detsembril Eesti Energeetikamuuseumis (Põhja pst 29)

- autor -- Samuel Beckett

tõlkija -- Mati Unt

lavastaja -- Mati Unt

lava-, kostüümi- ja muusikakujundus Mati Unt

- Hamm -- Guido Kangur

Clov -- Viire Valdma