12 detsember 1999

Kas on õige tõsta trahvi ülempiiri 500 000 kroonile?

500 000 ei pruugi olla ei suur ega väike. Nagu ka uus alampiir 7500. Näiteks ühel juriidilisel isikul on vaid üks arvuti ja selles on ainult mingi soft'i update sees, mille ta on internetist võtnud. Teisel juhul on 100 arvutiga suurfirma igas arvutis 4--5 piraattarkvara. Sel juhul on pool miljonit täitsa võrreldav. Ühe suure programmi maksumus on juba 100 000. Varem oli trahv ainult 150 000--200 000.

Uus punkt on ka see, et arvutisüsteemi ei pruugita konfiskeerida. Mis puudutab piraattarkvara valmistamist või sellega kauplemist, siis praegu ei olnud valitsus nõus nende suhtes muudatust sisse viima, kuna kasutamise kohta oli eraldi lõige seaduses. Kauplemise jaoks piraattoodangu valmistamine on laiem valdkond.

Meil on legaalne tarkvara. Kui peaksin oma käibest ära maksma 250 000 või 500 000, ei ole sel minu jaoks enam suurt vahet, sest see on küllalt võimatu sündmus minu jaoks. Aga kui seadusandja nii ette on näinud, küllap on ta õigustatud. Sellega oleksin nõus, et trahvimine on astmeline. Õige oleks vaadata, mida illegaalse tarkvaraga on tehtud. Kui suure käibega ettevõttes on see võimaldanud saada rohkem tulu, on suurem trahv õigustatud.

Piraattarkvara liigub mitut moodi. Üks on müüdud heausksele kasutajale ebaõigelt. Suurem osa on minu arvates nii, et tuttava legaalsest tarkvarast tehakse oma arvutisse illegaalne installatsioon. Seda saab aga ainult läbi kasutaja kontrollida.

Ühiskonda oleks pidanud rohkem ette valmistama. On tekkinud olukord, kus firmadesse ei jõutagi neid programme nii kiiresti müüa. On kuulda olnud ajakirjandusest, et ka riigiettevõtetes endis ei ole need asjad sugugi korras. Ettevõtjana leian, et riik oleks pidanud alustama kõigepealt oma asutustest.

Teisalt kujutatakse ette, et võimalik on varastada ainult arvutiprogramme. Tegelikult käib autoriõiguste rikkumine analoogiliselt elektrooniliste kandjate peal väga paljudel juhtudel. Napib spetsialiste politseis, kes suudaks kiiresti hinnata, kas tegu on piraattoodetega. See vajab komplekssemat korrastamist ja läbimõtlemist.

Minu meelest taandub küsimus rohkem sellele, kuidas tõendatakse, kes ja kuidas on piraattarkvara tegelikult kasutanud. Meil ei ole illegaalset tarkvara, aga firma omanikuna on väga keeruline tagada, et ühel hetkel keegi ikkagi midagi kogemata kuskilt pole sisse tõmmanud. Küsimus pole isegi summas, kui asi on ära tõestatud. Kui mingi väga suur firma tõepoolest kasutab illegaalset tarkvara, siis see pool miljonit polegi võib-olla suur trahv.

Tundub aga, et kampaania on edukas olnud ja legaalse tarkvara läbimüügid suurenenud. Kas on mõtet veel hoogu takka anda? Minu meelest jooksevad praegu küll firmaomanikud amokki, et litsentse osta.

Hetkel kuum