• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Määravad on rahavood ja võõrkapitali hind

    Ostu või rendi kasuks otsustamisel analüüsitakse eelkõige vara valdamisega kaasnevaid rahavooge. Arvesse võetakse muu hulgas firma võõrkapitali hind, kehtiv tulumaksu määr, vara prognoositav jääkväärtus ning käibemaksu tagastamise aspektid. Arvutuste käigus leitakse omamise ja rentimisega kaasnevate väljaminekute nüüdispuhasväärtused (net present value) ning valitakse soodsaim alternatiiv.
    Omamisel (ostmisel) sooritab vara valdaja seeria lepingust tulenevaid makseid (ühekordne tasumine, maksegraafik, kapitalirent). Väljaostumaksete nüüdisväärtus on võrreldav vara väärtusega. Lepingu sõlmimisel siirdub vara ostja bilanssi. Amortisatsioonieraldised saab tulust maha arvata, need moodustavad nn maksukilbi. Kui vara väljaostumaksed sisaldavad intressi, säästetakse ka nendelt tulumaksumääraga võrdeline summa.
    Omamise rahavoogude hulka tuleb kindlasti arvata vara jääkväärtus ehk prognoositav müügihind perioodi lõpus; see võib olla ka null. Kõik nimetatu kaasneb ka kapitalirendiga, mida tuleks käsitleda omamise, mitte rentimisena. Sõltuvalt vara iseloomust võib omamisega kaasneda muidki väljaminekuid: kindlustus, hooldus, remont jm.
    Rentimisel on väljamaksete nüüdisväärtus madalam vara täisväärtusest, kuna rendiperiood on tavaliselt lühem vara füüsilisest elueast.
    Omada-rentida analüüsil vaadeldakse rendimakseid tulumaksujärgsetena (korrutatakse teguriga 1 miinus tulumaksumäär) ning ilma käibemaksuta (juhul kui seda lubab seadus).
    Ostmisel, kui selleks kasutatakse omakapitali, on ettevõtja risk madalam kui rendi korral, sest rendileping toob kaasa kohustusi. Ostmise või rentimise võrdlemiseks võrdse riski tingimusel moodustatakse hüpoteetiline laenugraafik -- eeldatakse, et kogu ostusumma siiski laentakse ning selle tagasimaksmine toimub võrdsete osamaksetena (annuiteedina).
    Muudel võrdsetel tingimustel saab omada-rentida otsuse kaalukeeleks firma võõrkapitali hind; see on laenuintress, millega ettevõte jooksvalt laenab, või võiks raha laenata. Kui võõrkapital on firmale kallis või hoopis kättesaamatu, tuleb rentida; soodsate laenuvõimaluste korral võib kasulikumaks osutuda vara väljaostmine.
    Autor: Armin Laidre
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Evergrande jättis intressid ja töötajate palgad tasumata Pankrotini on veel 30 päeva armuaega
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.