12 detsember 1999

Riigikogu soosib piraattarkvara müüjaid

Autoriõiguse seaduse muudatuste kohaselt saab järgmisest aastast piraattarkvara kasutamise eest juriidilist isikut maksimaalselt trahvida senise 250 000 krooni asemel poole miljoni krooniga. Sama rangelt karistatakse piraattarkvara tootjaid ning levitajaid.

Äripäeva arvates tuleb illegaalse tarkvara, heli- ja videokandjate tootjaid ja müüjaid karistada mitmeid kordi karmimalt kui selliste toodete kasutajaid.

Tõstes kasutaja maksimaalse trahvimäära võrdseks tootjale määratava trahviga, soosib riigikogu illegaalse kauba valmistajaid ja müüjaid.

Seaduslooja saab vastu väita, et illegaalsed programmid levivad peamiselt kopeerimise teel ja vahendajate osa on marginaalne. Kopeerimise vastu aitavad ranged karistused, sest piraattarkvara kasutamine on samasugune kuritegu nagu selle tootmine või levitamine.

Karistused on aga juba praegu piisavalt ranged. Firmajuht ei pruugi olla teadlik, et tema asutuse mõnes arvutis kasutatakse ebaseaduslikke programme. Eriti kui on tegu suure firmaga. Teadmatus ei vabasta vastutusest, aga ei ole õiglane, kui kasutaja ning piraattarkvara tootja ja vahendaja karistused on samaväärsed.

Riigi seisukohast on karistuste ühtlustamine muidugi lihtsam ja odavam lahendus. Vastavate riiklike struktuuride töö teevad ära kasutajad, kes peavad välja selgitama, et tegemist on piraattoodanguga, ja kui nad seda ei tee, siis maksavad soolase trahvi.

Tagajärgede asemel tuleb hakata tegelema probleemi enesega. Riik korjab inimeste käest maksudena hinnanguliselt 40 protsenti tuludest ja vaatamata sellele delegeerib osa enda ülesandeid maksumaksjale. Selline käitumine on ülbe.

Piraatkaupa on võimalik osta näiteks Kadaka turult ja väidetavalt vahendavad seda mõned arvutifirmad. Kadaka turg on legaalne kauplemiskoht. Kui firmajuht läheb turule, ostab sealt tarkvara ja seda mitmes arvutis kasutab, võib firma saada kaela kuni poole miljoni krooni suuruse trahvi koos arvutipargi konfiskeerimisega. Või kui ta kasutab seda tarkvara kodus isiklikus arvutis, ähvardab teda kolme aasta pikkune vangistus.

Tarbijatele määratavad karistused on liiga ranged, sest riik ise vaatab piraatkauba tootjatele ja vahendajatele läbi silmade. Samuti teeb politsei vahet piraattarkvara kasutajate vahel -- karistatakse neid, kes kasutavad illegaalselt BSA liikmete esindatud kaubamärke.

Äripäeva arvates ei tohiks esimest korda vahelejäänud firma trahv ületada 150 000 krooni ja füüsilisest isikust kasutajat on ebaõiglane karistada vangistusega.

Hetkel kuum