• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu soosib piraattarkvara müüjaid

    Autoriõiguse seaduse muudatuste kohaselt saab järgmisest aastast piraattarkvara kasutamise eest juriidilist isikut maksimaalselt trahvida senise 250 000 krooni asemel poole miljoni krooniga. Sama rangelt karistatakse piraattarkvara tootjaid ning levitajaid.
    Äripäeva arvates tuleb illegaalse tarkvara, heli- ja videokandjate tootjaid ja müüjaid karistada mitmeid kordi karmimalt kui selliste toodete kasutajaid.
    Tõstes kasutaja maksimaalse trahvimäära võrdseks tootjale määratava trahviga, soosib riigikogu illegaalse kauba valmistajaid ja müüjaid.
    Seaduslooja saab vastu väita, et illegaalsed programmid levivad peamiselt kopeerimise teel ja vahendajate osa on marginaalne. Kopeerimise vastu aitavad ranged karistused, sest piraattarkvara kasutamine on samasugune kuritegu nagu selle tootmine või levitamine.
    Karistused on aga juba praegu piisavalt ranged. Firmajuht ei pruugi olla teadlik, et tema asutuse mõnes arvutis kasutatakse ebaseaduslikke programme. Eriti kui on tegu suure firmaga. Teadmatus ei vabasta vastutusest, aga ei ole õiglane, kui kasutaja ning piraattarkvara tootja ja vahendaja karistused on samaväärsed.
    Riigi seisukohast on karistuste ühtlustamine muidugi lihtsam ja odavam lahendus. Vastavate riiklike struktuuride töö teevad ära kasutajad, kes peavad välja selgitama, et tegemist on piraattoodanguga, ja kui nad seda ei tee, siis maksavad soolase trahvi.
    Tagajärgede asemel tuleb hakata tegelema probleemi enesega. Riik korjab inimeste käest maksudena hinnanguliselt 40 protsenti tuludest ja vaatamata sellele delegeerib osa enda ülesandeid maksumaksjale. Selline käitumine on ülbe.
    Piraatkaupa on võimalik osta näiteks Kadaka turult ja väidetavalt vahendavad seda mõned arvutifirmad. Kadaka turg on legaalne kauplemiskoht. Kui firmajuht läheb turule, ostab sealt tarkvara ja seda mitmes arvutis kasutab, võib firma saada kaela kuni poole miljoni krooni suuruse trahvi koos arvutipargi konfiskeerimisega. Või kui ta kasutab seda tarkvara kodus isiklikus arvutis, ähvardab teda kolme aasta pikkune vangistus.
    Tarbijatele määratavad karistused on liiga ranged, sest riik ise vaatab piraatkauba tootjatele ja vahendajatele läbi silmade. Samuti teeb politsei vahet piraattarkvara kasutajate vahel -- karistatakse neid, kes kasutavad illegaalselt BSA liikmete esindatud kaubamärke.
    Äripäeva arvates ei tohiks esimest korda vahelejäänud firma trahv ületada 150 000 krooni ja füüsilisest isikust kasutajat on ebaõiglane karistada vangistusega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.