Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro ei tule niipea
Praegu ei ole selliseid argumente, mis sunniks eurot täna kasutusele võtma, ütles Peter Lõhmus. Lõhmuse sõnul peaks eurole üleminek toimuma pärast Euroopa Liidu ja Euroopa rahaliiduga ühinemist.
Lõhmus möönis, et kui mingi aja pärast selgub, et euro kasutuselevõtt oleks põhjendatud ja kiirendaks lõppeesmärgile jõudmist, siis võib küsimus taas päevakorda tõusta.
Lõhmus lisas, et euro ennetähtaegse ehk enne Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU) ühinemist kasutuselevõtu kohta on seni avaldatud vaid isikute arvamusi, kusjuures ei euro kasutuselevõttu toetav Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ega ka sellist käiku tauniv rahandusminister Siim Kallas ei ole oma seisukohti tõsisemalt põhjendanud.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna peaspetsialist Ilmar Lepik märkis, et kuigi Euroopa ühisraha kasutuselevõtu ühe positiivsema tulemusena on nimetatud intressitasemete alanemist, on valuutariski osakaal intressis vaid 1--2%, krediidiriski osa seevastu on 3-4% ning viimane ei kao euro kiire kasutuselevõtuga. «Ettevõtete endi risk ei kao kuskile,» lausus Lepik.
Lepiku sõnul ei ole võimalik hinnata rahvusvaheliste finantsturgude arvamust euro ühepoolse kasutuselevõtu suhtes. Nendepoolne reageering võib olla vabalt ka negatiivne, lausus Lepik.
Euro ühepoolne kasutuselevõtt ei tähendaks, et Eesti on saavutanud arengus Euroopa Liidu liikmesriikidega samaväärse taseme. Panamal kehtib dollar juba mitmekümnendat aastat, aga riik on ikka endiselt arengumaa, lisas Lepik.
Lepiku sõnul ei kaotaks euro ennetav kasutuselevõtt peamisi makroriske, ka jääks keskpank ilma viimase instantsi laenamise võimalusest, st majandusolukorra halvenedes muutuks olukord väga komplitseerituks. Samuti tekiks probleeme EMUga tegelikul ühinemisel.
Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt on euro plussidena nimetanud intressimäärade langust, hindade paremat võrreldavust, intressimäärade stabiliseerumist, Eesti riigile positiivse imago kujundamist ning konkurentsivõime tugevdamist.
Euroopa Komisjoni hinnangul võib euro kehtestamine Euroopa Liiduga ühinevates riikides enne riikide majanduste täielikku integratsiooni ELi majandusega tekitada neis riikides suuri majanduslikke tagasilööke ning mõjuda halvasti ka eurole.