13. detsember 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kas lõbumajade pidamine tuleks legaliseerida?

Tegemist on nii keeruka küsimusega, millele ei saa kohe jah ega ei vastata. Seda, et tegemist on ebamugava teemaga, on näidanud aeg -- seda on veeretatud nagu kuuma kartulit ühele ja teisele poole, aga otsust langetatud pole. Pigem on mängitud jaanalindu -- me teame, kus asuvad need majad, kus sedasorti teenust osutatakse, aga me ei võta midagi ette. Kriminaalseaduse järgi on ainult kupeldamine karistatav. Riik peab võtma vastu seisukoha -- kas keelata täielikult, ja siis tuleb selle nähtuse vastu ka võidelda, või legaliseerida see ühel või teisel kujul. Selge on ka see, et kui nõudlust poleks, siis sellist ala ju ei eksisteeriks.

Praegu on allmaailm võtnud selle ala paraku oma tiiva alla, kus toimub ka teatud isikutele maksmine. Oluline on, et sel teemal algaks diskussioon, kuidas edasi, ja riik teeks oma otsuse. Tuleb ka jälgida, kuidas on probleemi lahendanud teised riigid. Praegu on olukord ebanormaalne -- see ala ei allu mingile kontrollile, sellesse kaasatakse lapsi, ohte on palju muidki.

Kui seadused on juba vastu võetud sellisena nagu nad on, siis ei ole neid praegu enam otstarbekas muutma hakata. Kui omal ajal esitasime Daimar Liiviga eelnõu, mis legaliseerinuks prostitutsiooni, oli asja mõte ka see, et tollal ei olnud kuritegeliku maailma kontroll selle süsteemi üle veel täielikult välja kujunenud, nagu see on nüüd. Arvan, et olemasolev regulatsioon -- sutenöörlus on karistatav, prostitutsioon ise mitte -- on hetkel ilmselt kõige otstarbekam. Eks see ole aga probleem neile, kes praegu seadusi teevad.

Teema hõõgub nagu tuli tuha all ja ma leian, et tuleks ka parlamendis diskussioon uuesti üles võtta. Mina isiklikult ei poolda selle valdkonna legaliseerimist, kuigi tunnistan, et legaliseerimisel on plusse -- on kergemini kontrollitav nii politsei kui meditsiinitöötajate poolt, lisaks maksuraha. See tähendaks, et ühiskond tunnistab seda ametliku tööalana ja siis ka maksustab.

Arvan aga, et see on ala, mida me ei saa võtta ainult rahaliste kategooriate järgi, me ei tohi seda võtta kui tavalist äritegevust, jumal hoidku selle eest. On olemas moraalsed-eetilised kriteeriumid, mis kaaluvad selle rahalise poole mitmeid kordi üles.

Riik ei tohiks teenida ebamoraalse tegevuse pealt. See tähendaks riiklikus suhtumises kannapööret -- riik, kes praegu peab vahendamist kriminaalkuriteoks, asub, legaliseerides prostitutsiooni, ise vahendaja rolli! Ma leian ka, et me tooksime nii ühiskonnas probleeme juurde. Kui me vaatame teisi riike, siis selliseid, kus prostitutsioon on legaalne tegevus, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Enamasti liigutakse veel karmimas suunas -- hakatakse karistama ka klienti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt