Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksusoodustus pitsitab tarbijat
Ettevõtete tulumaksusoodustuse tõttu kallineb järgmisel aastal autoga sõitmine, suitsetamine, mitu firmadega seotud juriidilist toimingut ja politseinikud peavad äärmiselt agaralt trahve välja kirjutama.
Vaid osale firmadele kasu toovast tulumaksusoodustusest tekkiva miljardikroonise augu peavad kinni maksma kõik inimesed. Kui ikkagi järgmisel aastal eelarve täis ei laeku, kavandab valitsus alalaekumise korvamiseks kasutada Tallinna olümpia- ja purjespordikeskuse ehk TOPi erastamisest saadavat ligikaudu 200 miljonit krooni.
Tulumaksuseaduse üks väljatöötajaid, Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi väitis, et üldine maksukoormus siiski väheneb. Sama meelt pole Maksumaksjate Liidu juht Enn Roose ega opositsioonipoliitikud.
«Tegu pole maksukoormuse langetamise, vaid ümberstruktureerimisega,» ütles Roose. «Maksukoormus jääb samale tasemel, kui SKT reaalkasv on järgmisel aastal 4 protsenti. Kui SKT ei tõuse, siis maksukoormus suureneb.»
Rahvaliidu fraktsiooni esindaja rahanduskomisjonis Jaanus Männik väitis, et maksukoormuse langetamisest ei saa kindlasti rääkida. Lisaks on tema sõnul üle paisutatud ka kavandatud laekumised trahvidest, riigilõivudest ning tubaka- ja mootorikütuseaktsiisist. «Osa neist numbritest on pehmelt öeldes imelikud,» märkis Männik.
Aktsiiside laekumist on järgmisel aastal võrreldes tänavusega suurendatud 616,5 mln krooni võrra, millest suure osa loodab valitsus katta alkoholi ja tubakatoodete suurema tarbimise abil.
Enn Roose pidas kahtlaseks ka üksikisiku tulumaksu kavandatud laekumist. «Füüsilisest isikust ettevõtjale pole loodud maksusoodustust, mis loob alati võimaluse maksukombinatsioonideks,» selgitas Roose. «See paneb väga suure löögi alla kohalike omavalitsuste tulubaasi.»
Peale selle hoiatas Roose välisriikide võimalike sanktsioonide eest, sest pole võimalik, et teised riigid lepiksid sellega, et nende suured kontsernid hakkavad ennast registreerima Eestis. «Maksuparadiisi maine saab Eesti kindlasti endale külge,» nentis ta.
Ettevõtjad pole tulumaksusoodustuse osas täielikult ühel meelel, kuid enamik neist peab seda kaugemas perspektiivis siiski positiivseks.
«Meile tuleb sellest muudatusest praegu pigem kahju kui kasu, sest me ei kavatse kasumit reinvesteerida,» ütles ASi Santor üks omanikke Urmas Lepik. «Põhimõtteliselt olen sellega aga nõus, et investeeringud tuleb muuta nii soodsaks kui võimalik.»
Tondi Elektroonika juht Uno Abru pidas tulumaksusoodustust maksude ümberjagamiseks. «Sellegipoolest võib see Eesti riigile väga kasulikuks osutuda,» lausus ta. «Näiteks meile jääb mõni miljon investeeringuteks rohkem.»
Täna kavatseb koalitsioon tulumaksuseaduse eelnõu riigikogus lõpphääletusele panna ning kui opositsioon ei kasuta venitamistaktikat, jõutakse see tõenäoliselt täna ka vastu võtta.
Võrreldes eelmise lugemisega riigikogus pole eelnõu tekst oluliselt muutunud. Eelnõu kohta esitatud parandusettepanekutest leidis rahanduskomisjonis heakskiidu vaid mõni Mõõdukate fraktsiooni esitatud sotsiaalse suunitlusega ettepanek, mis käsitleb investeeringuid tööjõusse. «Nende ettepanekute eesmärk on sarnaselt ettevõttega väärtustada rohkem ka tööjõudu,» selgitas Ligi.
Ühtlasi tagab nende ettepanekute arvestamine ka Mõõdukate fraktsiooni toetuse tulumaksuseaduse eelnõu lõpphääletusel.