15. detsember 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kas ettevõtja on internetita peagi konkurentsist väljas?

Number, mis BMFis oli, vastab praktiliselt protsendi täpsusega meie oma prognoosidele, mille aluseks on võetud eelkõige Soome ja teiste Skandinaaviamaade trendid. Oleme neid ümber kandnud ja teinud oma prognoosid Eesti-Läti-Leedu peale ja siiani oleme protsendi täpsusega tabanud.

Sama prognoos näitab, et aasta pärast ehk siis detsembris 2000 on internetikasutajate number umbes kaks korda suurem. Ehk siis -- kui praegu on umbes 80 000 inimest, kes on tarvitanud internetti vähemalt 5 korda nädalas (harvem kasutajate hulka ma praegu päris täpselt ei oska öelda), siis see number ligi kahekordistub ehk kuskil 1,8--2 korda on tõusnud järgmise aasta detsembriks nende inimeste arv.

See, kas ettevõte, kes internetiseerumisega ei arvesta, on varsti konkurentsist väljas, sõltub muidugi ärist. Aga enamiku äride puhul on see kindlasti nii.

Ei ole mingit kahtlust, et see protsess on väga kiire. Ja ütleme, kuskil viie aasta pärast, firma, kes ei ole nii või teistpidi selles sees, teda lihtsalt ei ole olemas.

On raske kontrollida, kas internetikasutajate arv on täpselt selline. Mitmed kliendid on registreerinud ennast mitme operaatori juurde. Ta on mitmes võrgus kasutaja, aga tegu on ühe isikuga.

Internet on mingil määral uus maailmavaade. Vanematel inimestel, ütleme alates 40aastastest, on raske uude kommunikatsioonivormi sisse minna. Ma usun, et laste osakaal on internetikasutajate hulgas isegi suurem, kui BMF näitab. Paljud lapsed kommunikeeruvad läbi vanemate töökohtade arvutite, mida otseselt näha ei ole. Laste vastuvõtlikkus uuele tehnoloogiale on tunduvalt parem. Nende pea on võrreldes vanematega igasugusest pahnast tühi ka. Neil ei ole kartust selle asja vastu. Ja mida rohkem neil võimalusi on, seda kiiremini ka riik areneb.

Nii hull see asi ei ole, et internetiseerumata kohe konkurentsist välja kukutakse. Vahepeal arvati ju, et kaovad ka ajalehed ja raamatud ära. Internet kui selline on tegelikult ju ainult kanal, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada ja edasi anda. Alus on ikka inimese mõtlemine.

Suurem probleem on see, et kiire kommunikeerumise taustal hakkab järjest rohkem liikuma kaheldava väärtusega infot. Inimesel peab olema loomulikku intelligentsust vajalik välja selekteerida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt