Korteri hinnaga saab maja omanikuks

Artikkel

- Uudised
- Peep Sooman
- 15. detsember 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteri hinnaga saab maja omanikuks
Veel mullu oli võimalik soodsat suvila müügikuulutust näha ajalehes nädalajagu päevi, praegu ostetakse madalate ehitushindade tõttu ka turuhinnast veidi kallimad suvilad kiiresti ära.
Kinnisvarafirma Uus Maa majade, suvilate ja kruntide müügile spetsialiseerunud maakler Siim Mesila räägib, et kõige populaarsemad piirkonnad suvilate ümberehitamiseks on Tallinna külje all Mähel ja Muugal.
«Iga aastalõpuga kaasneb väike elavnemine kinnisvaraturul, tänavu on see eriti tunda,» ütleb Mesila. Tema sõnul lähevad vanad suvilad hinnaga 200 000--250 000 krooni müügiks nagu soe sai, anna ainult kätte. «Ei tea, kas inimesed tahavad aastatuhandevahetuseks kauba tehtud saada?» imestab maakler suure huvi üle suvilate vastu.
Kui kulutused suvila ümberehituseks on tehtud, siis hoone püsikulud on naeruväärselt madalad. Peale selle on suvilapiirkondades maamaks eramurajoonide omast mitu korda madalam.
Hansapanga turvaülem Tamur Tsäko ehitab praegu ümber Mähele ostetud suvilat. Kaks aastat tagasi müüs ta oma linnakorteri maha ja ostis Mähele suvila. Suvila teine korrus oli nii madal, et see tuli maha lõhkuda ja uuega asendada.
Hoone teise korruse karkassi, katuse, tuuletõkete ja soojustuse peale kulus kokku 160 000 krooni, teist samapalju kulub veel, kui teha ära siseviimistlus- ja fassaaditööd.
Tsäko võttis pangast kümneks aastaks üle 300 000 krooni laenu ja maksab praegu üle 5000 krooni kuus laenu tagasi. «Muidugi meeldiks mulle uut maja teha, aga üritame kahe jalaga maa peal seista, üle 5000--6000 krooni kuus ma laenu tagasi maksta ei jõuaks,» sõnab Tsäko.
Ta tõdeb, et kui suvila soetusväärtusele lisada 300 000--400 000 krooni, saab sellest päris korraliku elamise.
Eriti soodsas olukorras on inimesed, kes elavad perega näiteks kolmetoalises korteris mõnes Tallinna magalarajoonis ja kellele kuulub ka pealinna vahetus läheduses suvila. Korteri müügihinna eest saaks suvila aastaringseks elamiseks korda.
Samas on majaomanikel suvilarajoonis ka probleeme. Kinnisvaraäriga tegelev endine Pindi Kinnisvara maakler Aare Udras ostis aastaringseks elamiseks kohaldatud suvila Muugal eelmisel aastal. Põhiliseks puuduseks peab ta kommunikatsioonide olukorda.
«Valdavalt puudub kanalisatsioon, mistõttu kasutatakse kas sette- või kogumiskaeve, veel on elektriprobleem, kuna Eesti Energia pole huvitatud alajaamade arendamisest,» räägib Udras. «Lisaks puudub veevarustuse terviklahendus ning ka Eesti Telefon ei taha sinna liine tõmmata.»
Udras peab suvilate miinuseks põhikonstruktsioonide muutmise ebaotstarbekalt kõrget hinda, mistõttu on omanik sõltuv veneaegsest projektist. «Veel on probleem klassikalise paberimajandusega, juba olemasolevate suvilate ümberregistreerimisel elamuteks võidakse olla leebemad,» lisab Udras.
«Kui neelad kõik need miinused alla, siis see ongi pool miljonit krooni, mis suvilamaja ja eramu hinna vahe on,» lausub Udras.
Hetkel kuum