Bürooruumid sobivad ka katusekorrusele

AS Velux valis oma uue büroo asukohaks katusekorruse Tallinnas Peterburi teel, kuhu rajati 170 m² büroopinda.

Bürooruume on amortiseerunud katusekorrustele seni Tallinnas rajatud vaid mõni üksik. Veluxi juhi Indrek Lepa sõnul otsisid nad firmale uusi bürooruume kaks aastat. Firma nõudmistele vastavad ruumid leiti endise Tallinna Lihatööstuse ühes kolmekorruselises hoones. Telliti projekt, kuulutati välja konkurss ehitaja leidmiseks ning pärast mõnekuulisi renoveerimistöid võisid Veluxi töötajad selle aasta oktoobris uutes bürooruumides tööle asuda.

Katusekorruse uuendamine on enamasti odavam kui uue maja ehitamine. Amortiseerunud õppeklassi renoveerimine tänapäeva nõuetele vastavaks bürooruumiks läks Indrek Lepa sõnul maksma 5000 kr/m². Hind oleks olnud veel madalam, kui poleks olnud vaja teha palju lisatöid põrandate ja katusetalade uuendamisel. Ligikaudu 10% renoveerimise kogumaksumusest kulus ruumides olnud koli väljavedamisele ja puhastustöödeks. Kuna tuletõrjenõuded on bürooruumide rajamisel kõrgemad kui korterite puhul, siis ka see tõstis renoveerimise koguhinda.

Seni oli katusekorrusel pinda 145 m², lisaks ehitati ka 25 m² suurune teine korrus.

Tallinnas on sadu, kui mitte tuhandeid katusekorruseid, kuhu oleks võimalik ehitada kas lisakorterid või bürooruumid. Bürooruumide rajamine ülakorrusele pole enamasti otstarbekas sellistest majades, kus alumistel korrustel on korterid. Bürooruumi rajamist elumaja katusekorrusele tasub kaaluda siis, kui büroosse pääseb eraldi sissepääsu kaudu või liftiga.

Katusekorruste aktiivset renoveerimist on Indrek Lepa arvates seni pidurdanud nii inimeste oskamatus katuseaknaid paigutada kui ka kinnisvaraarendajate teadmatus. Lepa sõnul puudub kinnisvaraarendajatel kogemus korralike katusekorruse korterite müügil.

«Ei usuta, et on võimalik müüa korterit, kus on ainult katuseaken,» märgib Lepp. Katuseaknaid kasutatakse sageli mitte akendena, vaid valgusallikana, st nad paigutatakse kõrgele ja neist on halb väljavaade.