Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas kahe panga konkurents on asendunud kokkulepetega?
Järgmise aasta algusest internetipanga kasutamise tasuliseks muutmine tundub minule küll kahe panga omavahelise kokkuleppena. Aga eks kõik otsivad võimalusi kokkulepeteks. Kui turg on jaotatud ja välja kujunenud, siis ei ole enam mõtet hindade alla löömisega kliente teineteise eest ära rabada. Sellise tegevuse tulemusena kaotavad mõlemad.
Lihatööstused ei ole veel näiteks suutnud kokku leppida ja sellepärast käib lihaturul tõsine andmine ning lõpptulemusena on kaotajaks kõik firmad.
Pangandusturul on see muidugi lihtsam, sest tegijaid on vähe. Ja ega eestlane ikkagi naljalt oma konkurendiga ei taha kokku leppida. Sellepärast võib pankade puhul olla kokkuleppe näol tegemist välisomanike ettekirjutatud mängureeglite järgimisega.
Meie firma on Ühispanga klient ja ega me sellest rõõmu küll ei tunne, et interne-tipanga teenus muutub tasuliseks, sest kavatseme ise kohe-kohe internetipangaga ühineda. Alguses pakkusid pangad seda teenust tasuta, paralleeli võib tõmmata tasuta narkootikumide andmisega. Huvist süstid natuke ja pärast oled sõltlane.
Mis puudutab Ühispanga ja Hansapanga vahelisse konkurentsi, siis esiteks on muidugi selge, et Eestis on pangandusturg juba välja kujunenud. Vaatamata sellele on aga minu hinnangul kahe suurpanga vaheline konkurents endiselt agressiivne. Muutunud on ainult vorm. Kui varem oli tegemist imidzhivõitlusega, et milline pank kellelegi sobib, siis praegu käib ikkagi üsna tugev hinnasõda, eelkõige intresside osas.
Kuna Hansapanga turuosa on niivõrd palju suurem, siis on Hansapangal võib-olla kergem hindu tõsta, aga kui ta seda teeb, siis loomulikult teised pangad tõstavad samuti oma teenuste hinda. Ühispank ja Optiva Pank jälgivad oma hinnapoliitikat kujundades, mida Hansapank teeb. Sa valid panga teenuse hinna ja kvaliteedi järgi ja selles osas on konkurents praegu ikkagi väga kõva.
Internetiteenuste tasuta jagamine on Ühispangale olnud pikka aega tõsine probleem, sest infotehnoloogiale tehtavad kulud on suured, aga raha kuskilt eriti ei tule. Sellepärast ei saa enam heategevusega tegeleda ja teenuse eest tuleb hakata raha küsima.